Valikko
Etsi

International forums

Discuss in English, auf Deutsch, en français...
Check also: International chatrooms

ALOITA UUSI KESKUSTELU

Keskustelut

27.08.2015
Kannattaako Viroon muuttaa?
Valtaosa vironsuomalaisista näet suosittelee työperäistä muuttoa etelänaapuriin myös muille suomalaisille. http://www.workinestonia.com/living-in-estonia/suomalaiset-virossa/ ' "Eesti Päevaleht" Ettevõtted meelitavad Soome IT-geeniusi hoogsalt Eestisse tööle Soomlastel on olnud Eestisse tööle tulemise kohta eelarvamusi, kuid jää on hakanud sulama. Suurkorporatsioon Microsoft ja veel mitu IT-ettevõtet koondavad töötajaid. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) püüab tekkinud olukorda ära kasutada ja meelitada Soomest Eestisse „ajusid” meie IT-sektorit turgutama. EAS-i algatatud projekt „Work in Estonia” ehk „Tööta Eestis” tegi otsa lahti just Soomes ja esimesed viljad on käes. IT-teenuseid pakkuv rahvusvaheline ettevõte Tieto on kevade ja suve jooksul Soomest Eestisse toonud üle 20 töötaja. Tieto tegi Soomes värbamiskampaaniat ja „Work in Estonia” läks neile õigel ajal appi. „Meie ja EAS-i kampaania käisid kevadel käsikäes ja selle tulemusena leidsime Eestisse spetsialistid Soomest,” ütles Tieto personalijuht Laura Eelmaa. Tietol on soomlasi väga vaja, sest neil on töös projekt, mis eeldab soome keele oskust. Soomes on töötuna arvel üle 9000 kvalifitseeritud IT-töötaja. „Work in Estonia” esimene kampaania toimus aprilli lõpust juuni alguseni ja oli suunatud Soome turule. Soomes on töötuna arvel hinnanguliselt üle 9000 kvalifitseeritud IT-töötaja. Sellepärast otsustatigi kampaania teravik just sellele sektorile suunata. „Soomlastele on Eestisse tööle tulemise mõte uus ja harjumatu. Soome meedia pööras kampaaniale palju tähelepanu. Suhtuti positiivselt. Kutsusime Soome ajakirjanikud Eestisse siinseid olusid vaatama,” selgitas EAS-i rahvusvahelistumise divisjoni „Work in Estonia” projektijuht Karin Patune. Work in Estonia projektijuht Karin Patuse sõnul võivad nende poole pöörduda kõik ettevõtted, kes Eestist endale kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu ei leia.FOTO: Rauno Volmar Juba esimese kahe kuu jooksul külastati „Work in Estonia” kodulehte üle 45 000 korra, suur osa uudistajaid oli Soomest. Mitu Eesti ettevõtet, kes kodulehele oma töökuulutuse üles panid, on juba saanud ka soomlaste CV-sid. EAS on teinud Eestis elavate soomlaste seas uuringu selle kohta, mida nad Eestis elamisest arvavad. Üle poole uuringus osalenute ütles, et nende sissetulek pärast maksude mahaarvamist on siin suurem kui Soomes. Enamik küsitletuid soovitaks Eestis elamist oma tuttavatele. „Eesti ei ole end varem Soomes tutvustanud kui head töötamise kohta. Soomlased mõtlevad meist kui väiksemast vennast, keda nemad abistavad, mitte vastupidi. Nüüd on mõttemallid muutumas,” sõnas Patune. IT-inimesi on siia ka lihtsam meelitada, sest sektori palgad on kahel pool lahte suhteliselt sarnased. „Work in Estonia” ei ole mõeldud ainult Eesti IT-ettevõtete vakantsete töökohtade avaldamiseks. Kodulehel on kuulutusi, mille kaudu otsitakse tööjõudu ka teistele kõrgelt kvalifitseeritud ametikohtadele, näiteks insenere. Patuse sõnul võivad nende poole pöörduda kõik ettevõtted, kes Eestist endale kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu ei leia. Soome esimene kampaania näitas, et tutvustamisest on kasu. „Soomlasi üllatas, et me nende juurde sellise sõnumiga läksime, aga kuna neil on sektoris keeruline aeg, siis negatiivset suhtumist ei olnud. See on tänapäeval normaalne, et töötatakse mõni aeg välismaal ja kui kodumaal taas paremaks läheb, kolitakse tagasi.” Sügisel korraldab EAS Soomes jätkukampaania ja käivitab Ukrainas pilootprojekti. „Ukrainast kutsume Eestisse IT-spetsialiste ja insenere. Projektiga „Work in Estonia” on liituma oodatud need ettevõtted, kes otsivad oma firmasse insenere. Eestis on insenere keeruline leida. Suhtumine on muutunud Tieto loob Eestis rahvusvahelist IT-toe kõnekeskust ja otsis oma kollektiivi soome keelt oskavaid spetsialiste. Kevadsuvega leitigi lahe tagant 20 spetsialisti. Rohkem neil praegu vaja polegi, võib-olla sügisel jälle. Tieto personalijuhi Laura Eelmaa arvates peavad need soomlased, kellel on Soomes töökoht, Eestit kui potentsiaalset töötamispaika imelikuks. Neil, kel tööd ei ole, on silmaring laienenud ja hinnang muutunud. „Läksime Soome ja hakkasime lisaks enda ettevõttele ka Eestile reklaami tegema – näitasime videoid, pilte, esitlesime hinnavõrdlusi jm. Tutvustasime, kuidas inimesed Eestis elavad. Varem töötas Tietos kaks soomlast ja nemad osutusid teiste värbamisel väga olulisteks. Huvilised said neilt küsida Eesti kohta. See lisas potentsiaalsetele Eestisse tööle tulijatele turvatunnet,” sõnas Eelmaa. Kevadsuvega leitigi lahe tagant 20 spetsialisti. Rohkem praegu vaja polegi. 2014. aastal tuli Eestisse elama ligi tuhat soomlast.
7
Eesti foorum 
26.08.2015
Põgeniku šokk Soomes
Põgeniku šokk Soomes: arvasin, et mind pannakse vanglasse Joutseno lähedal asuv endine Konnunsuo vangla on Soome suurim põgenike vastuvõtukeskus. Soomes asüüli taotlevad sisserändajad elavad endises vanglahoones, millest ei ole vangla mõjutused kadunud, edastab iltalehti.fi. Üks sisserändaja sõnas Soome meediale, et kui ta esmakordselt nägi punastest tellistest hoonet, arvas ta sattuvat trellide taha. «Olin šokeeritud, kuna arvasin, et mind pannakse vangi. Tegemist oli siiski põgenike majutusasutusega,» lausus sisserännanu. Põgenikekeskuse juhi Jari Kähköneni sõnul tekitas ka talle vanglahoone kohandamine põgenikekeskuseks kahtlusi, kuid nüüd on see saadud tööle. Sisekliima selles keskuses ei ole aga hea, sest erinevate etniliste gruppide vahel on pingeid, mis meenutavad vanglates aset leidvaid konflikte. Möödunud nädala reedel toimus seal asüülitaotlejate vaheline kokkupõrge. Albaanlasele kallale läinud venelast taheti transportida teise kohta, kui autot ründas umbes 30 albaanlast, kes lõhkusid kivide ja kaigastega auto aknaid. Nad said ka ukse lahti ja tahtsid venelase autost välja tõmmata, kuid keskuse töötajad sekkusid. Olukord nõudis mitme politseipatrulli sekkumist. «Tegemist oli ohuolukorraga, mis nõudis kiiret lahendamist,» teatas põgenikekeskuse juht Kähkönen. Kähköneni sõnul tekkis sel suvel Soomes asüülitaotlejate puhul kaks uut joont. «Esiteks suurenes üle Vahemere tulevate põgenike arv ning teiseks albaanlased, kes on enamjaolt majanduspõgenikud. Sel suvel on neid Soome saabunud umbes 600. Tegemist on üsna jõukate isikutega, kuna nad lähevad esmalt Kreekasse Ateenasse, kust ostavad pileti Finnairi lennule Soome Helsinkisse. Nende suhtes langetati otsus nad tagasi Albaaniasse saata,» selgitas põgenikekeskuse juht. Joutsenos asuv põgenike vastuvõtukeskuse on nüüdseks ääreni rahvast täis. Seal elab üle 400 inimese 30 erinevast riigist, hoonesse mahuks tegelikult vaid 300. «Me ei saa enam majutada, sest kõik kohad on täis. Majas on ka need 30 isikut, kes said koheselt väljasaatmisotsuse, kuid seda ei ole veel täide viidud,» lisas Kähkönen. Põgenikekeskuse juhi teatel kehtivad keskuses karmid turvareeglid. Lisaks väljas olevatele turvakaameratele tahetakse turvakaamerad panna ka siseruumidesse. Paika külastanud ajakirjanike sõnul on endises vanglas tehtud värskendusremont, kuid kuna hoone on ehitatud vanglaks, siis vangla maiku sellelt ära ei võta. Joutseno lähedases põgenikekeskuses elavad ei saa anda intervjuud nägu katmata, sest isiku paljastumine võib seada ohtu ta pere. Üks selles keskuses elavast põgenikust on Somaaliast läbi Lõuna-Aafrika Vabariigi ja Rootsi Soome jõudnud 24-aastane Abridi-Sak. «Kui ma nägin seda suurt hoonet, olin kindel, et mind pannakse vanglasse. Keskuse soome keele õpetaja teatas hiljem, et tegemist on tõesti endise vanglaga. Elame kongides,» lausus mees. Abridi-Saki sõnul õpib ta innukalt soome keelt ja on tuleviku suhtes optimistlik. Sisserännanu jaoks on aga Soome vaikne ääremaa ja loodus kummalised. Samuti see, et asustatud kohtade vahel on pikad vahemaad. Konnunsuo vangla asub soisel alal, kuid mäekünkal. Joutseno on Soomes paik, kus on suviti kõige kõrgemad ja talviti kõige madalamad temperatuurid. Konnunsuo põgenikekeskus asub Joutsenost 18 kilomeetri ja Lappenrantaast rohkem kui 20 kilomeetri kaugusel. Seal elab ka Afganistanist pärit 20. eluaastates Tsid, kes saabus Soome läbi Prantsusmaa. Tema sõnul talle meeldib Soome, kuna tal on turvaline. Talle meeldib ka Soome jahe kliima ja lumi, sest ta elas Afganistanis mägises piirkonnas, kus oli samuti lund. Üle 70 protsendi põgenikekeskuse elanikest on noored, heas kehalises vormis mehed. Sama kehtib ka teistes Euroopa põgenikekeskustes elavate asüülitaotlejate kohta. «Tegemist on loogikaga, sest noor mees saab rasketes tingimustes paremini hakkama kui näiteks ema ja laps. Põgenike teel on mitmeid takistusi ja ohte,» nentis põgenikekeskuse juht Kähkönen. Põgenikekeskuses on köök, pesemisruumid ja WCd, suur spordisaal, jõusaal ja väljas jalgpalliväljak. Soome suurimas põgenikekeskuses elavate sisserändajate asüülitaotlus vaadatakse läbi 6- 12 kuu jooksul. Kähköneni sõnul peaks seda protsessi kiirendama, sest siis kuluks vähem riigi ja maksumaksjate raha.
0
Eesti foorum 
20.08.2015
650 elanikuga Soome külla majutati ootamatult 250
Soomes Kirkkonummi vallas asuvas Evitskogis ollakse hämmingus, sest äsja majutati 650 elanikuga külla umbes 250 meessoost varjupaigataotlejat. Ajutises vastuvõtukeskuses, mis asub küla keskusest 3 kilomeetri kaugusel, on Soome migratsiooniameti kinnitusel ruumi maksimaalselt 280 elanikule, vahendas uusisuomi.fi. "Fakt on see, et siin ei teadnud sellest asjast keegi midagi. Need inimesed, need varjupaigataotlejad justkui kukkusid äkki kuskilt taevast alla. Ka Kirkkonummi vald sai informatsiooni uue vastuvõtukeskuse kohta alles eelmisel esmaspäeval," rääkis Evitskogi elanik Tuija Martikainen. "Meil on siin nüüd palju hämmastunud, vihaseid ja hirmul elanikke," lisas ta. Ajutine vastuvõtukeskus rajati eraettevõtte Aktiivikeskus kiinteistö OY ruumidesse eelmisel nädalal. Ajalehe Kirkkonummen Sanomat andmetel sai valla juht Tarmo Aarnio uuest keskusest teada eelmisel esmaspäeval, esimesed asukad kolisid sisse aga juba neljapäeval. Migratsiooniametist kinnitati, et otsus keskusesse ainult mehi saata on tehtud teadlikult, sest nimetatud ruumidesse nii naisi kui ka mehi korraga majutada ei saa. Kohalik elanik Martikainen tunneb enda sõnul muret eelkõige selle pärast, millega 25-35 aasta vanused mehed seal tegema hakkavad, sest Evitskog on väga väike eraldatud koht. "Me asume sõna otseses mõttes keset metsa. Lähim bussipeatus asub 1,5 kilomeetri kaugusel. Kui ma reedel seal käisin ja ka varjupaigataotlejatega suhtlesin, siis kogunesid mehed kohe minu ümber ja hakkasid küsima, kust saab suitsu, kuidas poodi pääseb ning kas mingeid bussiaegu ka kuskil kirjas on," meenutas ta. "Praegu pole midagi häda, kui ilm on ilus nagu mõrsja. Eile oli neil seal põllu ääres ka lõke põlemas. Kuid mis saab siis, kui Soome ilm oma tõelist iseloomu näitab? Mis hakkab toimuma sellises meestekarjas, kelle tausta kohta me tegelikult midagi ei tea? Eks igaüks on siia saabunud omal põhjusel ja seal võib olla ka tõsiselt traumeeritud inimesi. Täiesti selge, et tekib probleeme," jätkas Martikainen, kes kahtleb selles, et kõrvalise vastuvõtukeskuse töötajad kõigi küsimustega toime tulevad. Soome migratsiooniametil on kavas varjupaigataotlejate arvu plahvatusliku kasvu tõttu rajada kokku viis uut vastuvõtukeskust. Ametist öeldi, et läbirääkimised on hetkel veel pooleli ning seetõttu ei saa ka öelda, kuhu need rajatakse. Praegu on Soomes 25 vastuvõtukeskust ning need on kõik ülerahvastatud ning inimesi on tulnud majutada ka ajutistele pindadele. Eelmise nädala seisuga on käesoleval aastal Soomes varjupaigataotluse esitanud 5300 inimest. Kogu eelmise aasta jooksul oli taotlejaid 3651. Suurem osa Soome saabunutest on pärit Iraagist, Somaaliast, Albaaniast ja Afganistanist. Ka Süüriast tulevate inimeste arv on tõusuteel.
0
Eesti foorum 
19.08.2015
Mis toimub Soome hostelis, Kirkkonummi
delfi.ee, 17. august 2015 19:52 Merike Mikk, ajakirjanik, Merike Mikk, ajakirjanik, Kirkkonummi www.DELFI.ee Hostel Soomes Helsingi kesklinnast 40 kilomeetri kaugusel Kirkkonummis olevas hostelis tube üürivad eestlastest ehitusmehed pidid oma toad pagulastele vabastama. Kui küsida aga sellise teo põhjuste ja hostelis toimuva kohta, siis muutuvad aga inimesed kidakeelseteks. Möödunud reedel avastasid töölt tulnud ehitusmehed, et nende toauks oli kinni ja sellel seisis kuri kiri, et meeste asjad on nummerdatud ja tõstetud spordisaali. Ühe-kahe inimesega üüritoa asemel ootas ees ööbimine hosteli saalis või seminariruumis. Soome eestlaste Facebooki grupis levib kaader, kus mehed saali trepiastmetel kügelevad-magavad. Esmaspäevahommikul on keskuses vaikne. Parkimisplatsil seisab üksik Poola numbrimärki kandev sõiduauto, keskuse ees pargipinkidel istuvad igavlevalt tumedanahalised mehed. Üksik mees kükitab hosteli majadekompleksi nurga juures ja tõmbab suitsu. Võrreldes eelmise nädala reede ja laupäevaga on meeleolud rahulikumad. Veel nädal tagasi oleks saanud Nordic Lake’i hostelisse broneerida ööbimist booking.com-i või nende oma kodulehe kaudu. Tänaseks on suletud nii Nordic Lake hosteli Facebooki lehekülg kui ka netiaadressil nordiclake.eu olnud kodulehekülg. Avatud on vaid sama keskust hoopis KN Keskuse nime all reklaamiv kodulehekülg, millel kutsutakse vigases soome keeles soodsalt ööbima 150 toaga seminari-, lõõgastus- ja puhkekeskusesse. Nii Nordic Lake Hostelit kui ka KN Keskust reklaamivad samad fotod. KN Keskus on aastaid ennast Soome eestlaste seas reklaaminud kui ülisoodsat majutusasutust. Kui Helsingis ja selle lähipiirkonnas peab ühetoalise üürikorteri eest tasuma kuus 800–1000 eurot kuus, siis Kirkkonummis sai sama raha eest kaks või kolm tuba. Seda kõike uskus ka abikaasaga ehitusettevõtet pidav Kätlin. Nad kirjutasid sellesama KN Keskuse nime kandva majutusasutusega uue üürilepingu alla augusti alguses. „Kõik, mis edasi toimus – kuidas töömehed helistasid, et nende asjad on tubadest välja tõstetud ja kuhugi pole minna, tekitab palju küsimusi. Neile, senistele rentnikele, ei ole suuliselt ega kirjalikult antud teada, et üürileping või majutustingimused muutuvad. Üks töölistest lõpetas Kirkkonummis juhtunu pärast üldse töölepingu ja seega on ehitusettevõte saanud üleöö sissetoodud pagulaste pärast ka rahalist kahju. Teine eestlasest ettevõtja kirjutas üürilepingule alla päev enne pagulaste saabumist,” räägib Kätlin. „Sain neljapäeval kell 16.44 meili, et minu töömeestele äsja renditud toad peavad olema tunni aja jooksul vabastatud. Küll rõhutati, et see on valitsuse käsk ja nemad ei saa midagi teha. Tänaseks olen leidnud kompromissi ja mehed on saanud keskuses uued elamispinnad, aga rahu seal ei saa – uued tulijad mängivad öösiti korvpalli, neil ei ole seal ju midagi teha,” lisab ta. Soome migratsiooniamet hädas põgeniketulvaga Keegi tubade üürijatest ei teadnud Soome migratsiooniameti (Maahanmuuttovirasto) eelmise nädala kolmapäeval ilmunud pressiteatest, et kuna Helsingi pagulaste vastuvõtukeskused on puupüsti täis, on Kirkkonummisse tehtud ajutine pagulaste vastuvõtukeskus. Ameti esindaja andis teada, et sinna mahub kuni 250 inimest ja üürileping on tehtud Soome ettevõttega Aktiivikeskus Kiinteistö OY. Esialgu on keskusesse viidud 150 inimest ja Kirkkonummi pagulaskeskuse juht Jorma Kuuluvainen on tunnistanud, et vajadusel viiakse sinna inimesi juurde. Ajalehe Helsingin Sanomat teatel saabus Soome eelmisel aastal kokku 3650 põgenikku. Selle nädala alguseks on nende arv juba üle 4800. Ainuüksi kolme viimase nädalaga saabus Soome üle 1300 põgeniku. Kes tegelikult hostelis tegutseb? Eestlased on oma üürilepingud sõlminud ettevõttega KN Keskus. Ja enamik neist on asju ajanud eestlannast hosteli administraatori Lili Vaismaaga. Küsimuse peale, mis keskuses toimub, muutub muidu jutukas proua kidakeelseks: „Minul puudub selle kommenteerimiseks luba, meil on palgatud soomlasest meediakonsultant, kes annab avalikkusele objektiivset teavet.” Vaismaa sõnul on juba palgatud ka advokaadid, sest nende keskust on avalikult mustatud. Ta lubab juhatajaga rääkida info jagamise osas, aga vastused jäävadki tulemata. Aastatel 2012–2013 asutuses töötanud Jaanus, kel on praegu pooleli kohtutee saamata jäänud rahade pärast, ütleb, et keskusega opereerisid eestlased. See keskus on käinud käest kätte ja seal on vahetunud mitmed omanikud,” ütleb mees. Aastatel 2011 on Eestis registreeritud firmad nimedega KN Keskus OÜ ja KN Keskus Assets OÜ, ühel juhatuse liikmeks Reimo Piirsoo ja teisel Svetlana Kalev. Tänavu märtsis 2015 rääkis Reimo Piirsoo koos abikaasa Annika Vaiklaga oma eduloo Kanal 2 Reporteri saates (http
3
Eesti foorum 

Sivu /281