Mis on minu probleem eesti keeles?

Väike küsimus

Teree!!

Kuulge minul on väike probleem. Ma olen ise eesti keele õppinud, seda kasutanud ja kirjutanud ja olen usunud et olen üsna hea siin, pole täiuslik aga hea.

Aga siis üks või kaks päeva tagasi juhtusib mitagi vead! Pole nii vea, aga ühel kirjutasin eesti keeles ja siis ta küsisib "kas soome keelt rääkid" ja siis ta ütlesib, et minu eesti keel pole hea. Kindlasti see pole hea, aga kas ta esintasib et see on arusaamatu? Või kas olete aru saanud?

Töötan inimestega ja mul on üsna palju eestlaseid kliendid ja nema on aru saanud (ja olnud, et "kuidas sa eesti keelt rääkid!"), aga nüüd olen selle asja märetanud ja tahasin kirjutada, et tean, et kas aru saate? : D Minu meelest on hea, et inimene ütleb, et keel pole hea, aga kas see tõsi on? : D

Kõige head!!!

9

1584

    Vastaukset

    Anonyymi (Kirjaudu / Rekisteröidy)
    5000
    • rääkita

      Sinu eesti kirjakeel pole tõepoolest hea aga ka mitte arusaamatu.
      Minu probleem eesti keeles on: Minun ongelma:)

    • est-fin-sve-eng-ger

      Probleem ei ole mitte selles kas ja kui hästi sa keelt oskad vaid intonatsioonis. See on võõrkeelsetel alati kõige suuremaks probleemiks alguses. Osatakse keelt hästi (grammatikat, lauseehitust, käänamist jms) aga rääkimisel hääldatakse lauseid lähtudes oma emakeelest.
      Soome ja Eesti keelte oskamise teeb raskeks fakt et keeled on väga sarnased ja seega on risk et sa hääldad eesti keelseid sõnu "soome" keeles.
      Kõige selgem erinevus hääldamisel on tähed g,b,d ja k,p,t ning kk, pp tt.. Tavaline t täht hääldatakse pehmemalt Soome keeles kui Eesti keeles ja sõna "auto" muutub sõnaks "audo" Soome keeles hääldades.
      Kui keegi kes ei oska soome keelt kuuleb soomlast rääkimas eesti keelt kui soome hääldusega siis on risk et ta ei saa midagi aru. Kõrv ei ole harjunud kuulma emakeelt teise keele häälduses.

      Lahendus on mitte üle pingutada grammatika õppimisel vaid rohkem rõhku panna eesti keele hääldusele, suuliigutustele, väljendusele ja selgusele. Eesti on väike riik ja rahvus ja me oleme alati meelitatud kui keegi võõras võtab vaevaks meie keelt õppida (eks meilgi ole piisavalt neid kes ei kavatsegi seda teha) ja grammatilisi apse vöib andeks anda, peaasi et kuulaja saab hääldusest aru.

      Edu õpingutel

    • luulo ei ole

      Mul on üks soome tuttav, kes veel Soomes elades teenindas kohalike eestlasi "eesti keeles" (s.o. segakeeles), millest soome keelt valdavad eestlased muidugi aru said ja isegi kiitsid ta keeleoskust.
      Tuttav kolis siis pensionile siia Tallinna ja oli esialgu shokis, kuna ta ei saanud üldse läbi siinste ametnikega või remondimeestega, isegi kaupluste kassadel ta vajas abi

      • reisile läks

        Minulla on monta Suomessa asuvaa virolaista tuttavaa, jotka eivät ole oppineet suomea, vaan sotkevat jatkuvasti suomen sekaan viron kielen sanoja. Osa heistä on ollut vuosikausia Suomessa asiakaspalvelutehtävissä. On tosin paljon heitäkin, jotka puhuvat täydellistä suomea, mutta tarkkakorvainen erottaa kyllä virolaisen aksentin.

        Tässä pari päivää sitten kuuntelin kahden Suomessa asuvan virolaisen keskustelua. Toinen työskentelee yliopistossa ja toinen kulttuurin parissa. He keskutelivat viroksi, mutta suomenkileisiä sanoja ja sanontoja vilisi heidän puheessaan enemmän kuin suomenruotsalaisten puhessa suomea.

        Kielten samanlaisuus on etu, mutta toisaalta myös haitta.


      • liudennus
        reisile läks kirjoitti:

        Minulla on monta Suomessa asuvaa virolaista tuttavaa, jotka eivät ole oppineet suomea, vaan sotkevat jatkuvasti suomen sekaan viron kielen sanoja. Osa heistä on ollut vuosikausia Suomessa asiakaspalvelutehtävissä. On tosin paljon heitäkin, jotka puhuvat täydellistä suomea, mutta tarkkakorvainen erottaa kyllä virolaisen aksentin.

        Tässä pari päivää sitten kuuntelin kahden Suomessa asuvan virolaisen keskustelua. Toinen työskentelee yliopistossa ja toinen kulttuurin parissa. He keskutelivat viroksi, mutta suomenkileisiä sanoja ja sanontoja vilisi heidän puheessaan enemmän kuin suomenruotsalaisten puhessa suomea.

        Kielten samanlaisuus on etu, mutta toisaalta myös haitta.

        Liudennuksen puuttuminen muuttaa sanan "postkast" käsittämättömäksi. Siinä on molemmissa tavuissa liudennus. Suomalaismiesparkani yritti ostaa turhaan postilaatikkoa paikallisella kielellä. Ei ymmärretty. K-Raudassa sitten lopulta myyjä hihkaisi että "postilaatikko siis?".


      • tõeline kakskeelsus
        reisile läks kirjoitti:

        Minulla on monta Suomessa asuvaa virolaista tuttavaa, jotka eivät ole oppineet suomea, vaan sotkevat jatkuvasti suomen sekaan viron kielen sanoja. Osa heistä on ollut vuosikausia Suomessa asiakaspalvelutehtävissä. On tosin paljon heitäkin, jotka puhuvat täydellistä suomea, mutta tarkkakorvainen erottaa kyllä virolaisen aksentin.

        Tässä pari päivää sitten kuuntelin kahden Suomessa asuvan virolaisen keskustelua. Toinen työskentelee yliopistossa ja toinen kulttuurin parissa. He keskutelivat viroksi, mutta suomenkileisiä sanoja ja sanontoja vilisi heidän puheessaan enemmän kuin suomenruotsalaisten puhessa suomea.

        Kielten samanlaisuus on etu, mutta toisaalta myös haitta.

        Ma arvan, et soomlased Eestis täpselt sama moodi Eesti elust rääkides kasutavad kohalikke sõnu ja termineid. Kui Soome eestlased omavahel räägivad Soome elust, siis on täitsa loomulik, et on mugavam teatud sõnad soome keeles öelda. Kasvõi igasugused tööd puudutavad väljendid - työharjoittelu, kuntouttava työtoiminta - nendele polegi üks ühele vastavat tõlget eesti keeles. Selliseid asju on veelgi. Mingit "haitta" mina küll selles ei näe. Loomulikult ei tähenda see, et omavahel kahe keele vahel mugandusi otsitakse seda, et inimene pole suuteline oma emakeeles korrektselt rääkima.

        Aktsent on hoopis eri asi - kas tõesti peab punnitama seda kanget l-i, s-i mitte teravalt vaid shushinaga hääldama jne.? Hääle moodustamisest võtab osa terve hääleaparaat: suu, põsed, keel, kõri jne. Huvitaval kombel minule on mitmeid kordi öeldud, et väikese eesti aktsendiga keel kõlab kenasti. Katsu sellest võõrapärasest aktsendist üle saada, sest enamik eestlasi siiski suhtleb vaheldimisi kahes keeltes - muidu ehk hakkab oma emakeelt veel kangelt rääkima :-)


    • kannattaja

      Kielten näennäinen samankaltaisuus ei pistä edes kunnolla yrittämään.
      Tässä suomen sanoja, joilla on IHAN eri merkitys virossa:

      seos, kannatus, hallitus, tarve, kallistus, vaja (= yhteys, kärsimys, home, tarvike, hyväily, tarvis).
      Entäs hapettunut pussittaja? (habetunud pussitaja = parroittunut puukottaja).

    • laskekaa virhhet

      Siin on sinu sõnum parandatuna:

      Kuulake, mul on üks väike probleem. Olen ise oma eesti keele ära õppinud, seda kasutanud ja kirjutanud uskudes, et olen selles päris hea, mitte täiuslik, kuid hea.

      Aga paar päeva tagasi juhtus midagi lolli, mitte nii hullu, aga kellelegi ikka kirjutasin eesti keeles, mille peale ta küsis et kas ma soome keelt räägin, ning ütles et mu eesti keel pole korralik. Noh, kindlasti mitte, aga ta rõhutas, et isegi arusaamatu. Kas teie saite seni aru?

      Töö juures kohtan palju inimesi ja mul on palju ka eesti kliente ja nad on minust küll aru saanud ja küsinud et kuidas ma ikka eesti keelt oskan. Nüüd see asi meenus mulle ja tahtsin küsida teie käest, et ikka saate aru? Minu meelest on korras öelda kui kellegi keeleoskus pole hea aga kas see peab ka paika?

      Kõike head!

    • väike abivahend

    Ketjusta on poistettu 0 sääntöjenvastaista viestiä.

    Luetuimmat keskustelut

    1. Räppäri kuoli vankilassa

      Ei kuulemma ole tapahtunut rikosta. Sama vahinkohan kävi Epsteinille. https://www.hs.fi/suomi/art-2000011840869.html "
      Maailman menoa
      87
      4028
    2. Välillä kyllä tuntuu, että jaat vihjeitä

      Mutta miten niistä voi olla ollenkaan varma? Ja minä saan niistä kimmokkeen luulemaan yhtä sun toista. Eli mitä ajatella
      Ikävä
      24
      2891
    3. No kyllä te luuserit voitte tehdä mitä vaan keskenänne, sitä en ymmärrä miksi pelaat,nainen

      Pisteesi silmissäni, edes ystävätasolla tippui jo tuhannella, kun sain selville pelailusi, olet toisen kanssa, vaikka ol
      Ikävä
      45
      2310
    4. Missä näitte viimeksi?

      Missä näit kaivattua viimeksi ja oliko sähköä ilmassa?
      Ikävä
      34
      1311
    5. Puukotus yöllä

      Oli kaveri hermostunut ja antanut puukosta.
      Sotkamo
      10
      899
    6. 131
      875
    7. rakas J siellä jossain

      Niin ikävä sua. -P. Nainen
      Ikävä
      6
      844
    8. Masan touhut etenee

      Punatiilitalon tietotoimiston mukaan Masa on saanut viimein myytyä kämppänsä ja kaavoittaa uudelle lukaalille tonttia pa
      Äänekoski
      12
      811
    9. Naisten ja miesten tasoeroista

      Oletteko huomanneet, että naisissa ylemmän tason naiset ovat sinkkuja, ja miehissä alemman tason incelit? Toimivat paris
      Ikävä
      124
      756
    10. You've been running and

      so has your mind, I'm thinking of you all the time... 💘
      Ikävä
      11
      750
    Aihe