Teree!!
Kuulge minul on väike probleem. Ma olen ise eesti keele õppinud, seda kasutanud ja kirjutanud ja olen usunud et olen üsna hea siin, pole täiuslik aga hea.
Aga siis üks või kaks päeva tagasi juhtusib mitagi vead! Pole nii vea, aga ühel kirjutasin eesti keeles ja siis ta küsisib "kas soome keelt rääkid" ja siis ta ütlesib, et minu eesti keel pole hea. Kindlasti see pole hea, aga kas ta esintasib et see on arusaamatu? Või kas olete aru saanud?
Töötan inimestega ja mul on üsna palju eestlaseid kliendid ja nema on aru saanud (ja olnud, et "kuidas sa eesti keelt rääkid!"), aga nüüd olen selle asja märetanud ja tahasin kirjutada, et tean, et kas aru saate? : D Minu meelest on hea, et inimene ütleb, et keel pole hea, aga kas see tõsi on? : D
Kõige head!!!
Kuulge minul on väike probleem. Ma olen ise eesti keele õppinud, seda kasutanud ja kirjutanud ja olen usunud et olen üsna hea siin, pole täiuslik aga hea.
Aga siis üks või kaks päeva tagasi juhtusib mitagi vead! Pole nii vea, aga ühel kirjutasin eesti keeles ja siis ta küsisib "kas soome keelt rääkid" ja siis ta ütlesib, et minu eesti keel pole hea. Kindlasti see pole hea, aga kas ta esintasib et see on arusaamatu? Või kas olete aru saanud?
Töötan inimestega ja mul on üsna palju eestlaseid kliendid ja nema on aru saanud (ja olnud, et "kuidas sa eesti keelt rääkid!"), aga nüüd olen selle asja märetanud ja tahasin kirjutada, et tean, et kas aru saate? : D Minu meelest on hea, et inimene ütleb, et keel pole hea, aga kas see tõsi on? : D
Kõige head!!!
Vastaukset 9
Vanhimmat
Sinu eesti kirjakeel pole tõepoolest hea aga ka mitte arusaamatu.
Minu probleem eesti keeles on: Minun ongelma:)
Probleem ei ole mitte selles kas ja kui hästi sa keelt oskad vaid intonatsioonis. See on võõrkeelsetel alati kõige suuremaks probleemiks alguses. Osatakse keelt hästi (grammatikat, lauseehitust, käänamist jms) aga rääkimisel hääldatakse lauseid lähtudes oma emakeelest.
Soome ja Eesti keelte oskamise teeb raskeks fakt et keeled on väga sarnased ja seega on risk et sa hääldad eesti keelseid sõnu "soome" keeles.
Kõige selgem erinevus hääldamisel on tähed g,b,d ja k,p,t ning kk, pp tt.. Tavaline t täht hääldatakse pehmemalt Soome keeles kui Eesti keeles ja sõna "auto" muutub sõnaks "audo" Soome keeles hääldades.
Kui keegi kes ei oska soome keelt kuuleb soomlast rääkimas eesti keelt kui soome hääldusega siis on risk et ta ei saa midagi aru. Kõrv ei ole harjunud kuulma emakeelt teise keele häälduses.
Lahendus on mitte üle pingutada grammatika õppimisel vaid rohkem rõhku panna eesti keele hääldusele, suuliigutustele, väljendusele ja selgusele. Eesti on väike riik ja rahvus ja me oleme alati meelitatud kui keegi võõras võtab vaevaks meie keelt õppida (eks meilgi ole piisavalt neid kes ei kavatsegi seda teha) ja grammatilisi apse vöib andeks anda, peaasi et kuulaja saab hääldusest aru.
Edu õpingutel
Mul on üks soome tuttav, kes veel Soomes elades teenindas kohalike eestlasi "eesti keeles" (s.o. segakeeles), millest soome keelt valdavad eestlased muidugi aru said ja isegi kiitsid ta keeleoskust.
Tuttav kolis siis pensionile siia Tallinna ja oli esialgu shokis, kuna ta ei saanud üldse läbi siinste ametnikega või remondimeestega, isegi kaupluste kassadel ta vajas abi
Minulla on monta Suomessa asuvaa virolaista tuttavaa, jotka eivät ole oppineet suomea, vaan sotkevat jatkuvasti suomen sekaan viron kielen sanoja. Osa heistä on ollut vuosikausia Suomessa asiakaspalvelutehtävissä. On tosin paljon heitäkin, jotka puhuvat täydellistä suomea, mutta tarkkakorvainen erottaa kyllä virolaisen aksentin.
Tässä pari päivää sitten kuuntelin kahden Suomessa asuvan virolaisen keskustelua. Toinen työskentelee yliopistossa ja toinen kulttuurin parissa. He keskutelivat viroksi, mutta suomenkileisiä sanoja ja sanontoja vilisi heidän puheessaan enemmän kuin suomenruotsalaisten puhessa suomea.
Kielten samanlaisuus on etu, mutta toisaalta myös haitta.
Liudennuksen puuttuminen muuttaa sanan "postkast" käsittämättömäksi. Siinä on molemmissa tavuissa liudennus. Suomalaismiesparkani yritti ostaa turhaan postilaatikkoa paikallisella kielellä. Ei ymmärretty. K-Raudassa sitten lopulta myyjä hihkaisi että "postilaatikko siis?".
Ma arvan, et soomlased Eestis täpselt sama moodi Eesti elust rääkides kasutavad kohalikke sõnu ja termineid. Kui Soome eestlased omavahel räägivad Soome elust, siis on täitsa loomulik, et on mugavam teatud sõnad soome keeles öelda. Kasvõi igasugused tööd puudutavad väljendid - työharjoittelu, kuntouttava työtoiminta - nendele polegi üks ühele vastavat tõlget eesti keeles. Selliseid asju on veelgi. Mingit "haitta" mina küll selles ei näe. Loomulikult ei tähenda see, et omavahel kahe keele vahel mugandusi otsitakse seda, et inimene pole suuteline oma emakeeles korrektselt rääkima.
Aktsent on hoopis eri asi - kas tõesti peab punnitama seda kanget l-i, s-i mitte teravalt vaid shushinaga hääldama jne.? Hääle moodustamisest võtab osa terve hääleaparaat: suu, põsed, keel, kõri jne. Huvitaval kombel minule on mitmeid kordi öeldud, et väikese eesti aktsendiga keel kõlab kenasti. Katsu sellest võõrapärasest aktsendist üle saada, sest enamik eestlasi siiski suhtleb vaheldimisi kahes keeltes - muidu ehk hakkab oma emakeelt veel kangelt rääkima :-)
Kielten näennäinen samankaltaisuus ei pistä edes kunnolla yrittämään.
Tässä suomen sanoja, joilla on IHAN eri merkitys virossa:
seos, kannatus, hallitus, tarve, kallistus, vaja (= yhteys, kärsimys, home, tarvike, hyväily, tarvis).
Entäs hapettunut pussittaja? (habetunud pussitaja = parroittunut puukottaja).
Siin on sinu sõnum parandatuna:
Kuulake, mul on üks väike probleem. Olen ise oma eesti keele ära õppinud, seda kasutanud ja kirjutanud uskudes, et olen selles päris hea, mitte täiuslik, kuid hea.
Aga paar päeva tagasi juhtus midagi lolli, mitte nii hullu, aga kellelegi ikka kirjutasin eesti keeles, mille peale ta küsis et kas ma soome keelt räägin, ning ütles et mu eesti keel pole korralik. Noh, kindlasti mitte, aga ta rõhutas, et isegi arusaamatu. Kas teie saite seni aru?
Töö juures kohtan palju inimesi ja mul on palju ka eesti kliente ja nad on minust küll aru saanud ja küsinud et kuidas ma ikka eesti keelt oskan. Nüüd see asi meenus mulle ja tahtsin küsida teie käest, et ikka saate aru? Minu meelest on korras öelda kui kellegi keeleoskus pole hea aga kas see peab ka paika?
Kõike head!
http://www.filosoft.ee/html_speller_et/
Näitab ära grammatikavead tekstis.