Mind on mõnda aega vaevanud küsimus, et kuidas eestlastel Soomes TEGELIKULT läheb. Ma saan aru, et see sõltub paljuski inimese mineku põhjustest ja tutvuskonnast ja sotsiaalsest positsioonist soomes aga ikkagi.
Olen ise soomlannaga abielus ja elan Eestis juba üle kümne aasta aga kuna lapsed hakkavad kooliikka jõudma on naisel käinud mõtteid, et peaks ehk siiski Soome kolima ja lapsed seal kooli panema- et koolisüsteem on lapsesõbralikum jne. Olen siiski ise väga kahtleval seisukohal. Saaksin küll kindlasti oma erialast tööd jne. aga mul on suht suured eelarvamused Soome ühiskonna, kui niisuguse suhtes ja eriti suhtumises välismaalastesse(kaasa arvatud eestlased).
Usutavasti on üks asi seal aeg-ajalt käia ja midagi muud seal püsivalt elada...
Inimesed näivad muretsevat minu jaoks absurdsetel teemadel ja tundub et põhiline teema on sotsiaalse positsiooni säilitamine ja asjade ostmine jmt "mida naaber minust arvab?" tegevus.
Mulle on tundunud, et ma ei jaksaks lõpmatuseni jahuda mingit ümmargust juttu seal a la "kuidas sul tööl läheb ?" ja "tahame osta uut paati- kodu-autot jne jne".
Kas Soomes on võimalik inimeseks jääda ilma, et peaks tingimata vaid aledest ja shoppamisest rääkima? Kas eestlased tunnevad ennast seal mõnusalt?
Olen ise soomlannaga abielus ja elan Eestis juba üle kümne aasta aga kuna lapsed hakkavad kooliikka jõudma on naisel käinud mõtteid, et peaks ehk siiski Soome kolima ja lapsed seal kooli panema- et koolisüsteem on lapsesõbralikum jne. Olen siiski ise väga kahtleval seisukohal. Saaksin küll kindlasti oma erialast tööd jne. aga mul on suht suured eelarvamused Soome ühiskonna, kui niisuguse suhtes ja eriti suhtumises välismaalastesse(kaasa arvatud eestlased).
Usutavasti on üks asi seal aeg-ajalt käia ja midagi muud seal püsivalt elada...
Inimesed näivad muretsevat minu jaoks absurdsetel teemadel ja tundub et põhiline teema on sotsiaalse positsiooni säilitamine ja asjade ostmine jmt "mida naaber minust arvab?" tegevus.
Mulle on tundunud, et ma ei jaksaks lõpmatuseni jahuda mingit ümmargust juttu seal a la "kuidas sul tööl läheb ?" ja "tahame osta uut paati- kodu-autot jne jne".
Kas Soomes on võimalik inimeseks jääda ilma, et peaks tingimata vaid aledest ja shoppamisest rääkima? Kas eestlased tunnevad ennast seal mõnusalt?
Vastaukset 9
Vanhimmat
Tere teile!
Ma tänan teid kõki väga hea analüüsi tõttu. Ma olen ise soomlane ja minu keel on veel ikka kehv, aga ma olen huvitatud eestlastest ja Eesti kultuurist. Loodetavasti saate aru.
See teie analüüs Soomest ja soomlastest oli väga täpne ja asjalik. Soome koolist ja laste kasvatusest ma olen täpsalt nõus teiega. Kui siis võimalik on, palun püsige Eestis ja see eriti laste tõttu.
Muidugi on nii, et Soomes majanduslikult on väga kindel elada. Aga mis siis? On kahjuks, et isegi eestlased, kes on tarkad, töökad ja viisakad inimesed, sageli pole egaalses positsioonis soomlastega. Aga on nii minu arvamusel, et sisserändajatest eestlased on kõige kõrgemale tasemele väärtustatud. Palun vaatage somaaleid jne. Ma usun, et kui ma koliksin mujale, mul oleks vahetult samasuguseid raskuseid kui teil on nüüd.
Igatahes Soomes on ka väga häid haarastusvõimalusid. On kultuuri ja spordi jne erilaladel. Kõik pole seotud raha või tarbimisega. Kahjuks on nii, et noorem põlvkond on üleskasvatatud niimoodil, kõik minule ja vahetult. Näiteks kui ma harrastan eesti keele õppimist, esimene küsimus on alati: "Kuhu sa seda vajad?" Miks peaks alati midagi vajama?
Loodetavasti tema vestlus jätkub edasi sellel samal kõrgel tasemel, millel see algas.
Parimate tervitustega, Pätt Hulkur
Olen ise syndinud Eestis, aga eland oma terve elu Soomes. Isa on mul soomlane ja ema eestlane. Ema kolis siis kui syndisin soome koos minuga, 20 aastad tagasi.
Minu arust te liialdate, elu soomes pole nii halb kui kirjutate. Minu ema on saand siin väga hästi hakkama. Ema ei tundnud kedagi soomes peale minu isa kui siia kolis. Emal on väga palju sobrannasid ja tuttavaid siin kes toesti austavad teda, tal on väga hea töökoht seoses spordiga. Praktiliseld ta on olnud yksinda siin 18 aastad, sest ta lahutas minu isast kui olin kahene ja otsustas ikkagi Soome jäädä.
Ärge olge niin negatiivsed, kui tahab saada hakkama siis saab kah. Koik on ise-endast kinni.
Soome koolid pole kah ni hirmsad, käitumine soltub sellest kuidas sind on kasvatatud.
Loodan et saite aru, sest ma ei oska nii hästi eesti keeles kirjutada.
Kolisin siia Soome elama mais 2009 oma elukaaslase juurde.
Kuna eestis oli kool pooleli siis käisin edasi - tagasi soome ja eesti vahet.Elukoha registreerisin siin alles nyyd.
Abiellusime mehega ( mees on pärit afrikast - ei ole somaaliast ega nigeeriast)
Temal on ja oli siis juba siin 2 aastat 2 ametliku töökohta .yks neist riigi töökoht.
Elukoha saime selle riigi töökoha kaudu.
Soome keelt ei oska me kumbki.Mina olen kodune ootan last viimaseid kuid.
Olen uurinud siin netis keelte kursuste kohta aga siin ei ole midagi nii detailselt kirjas. Heameelega öpiksin ma soome keelt siin elades läheb seda vaja ja ka tulevikus tööleidmisel.
Nii palju kui olen lugenud ja tean soome kohta siis see on nagu öö ja päev eestiga.
Minu arvates on inimesed inimesed .. on eestis alatuid ja ebaviisakaid , ylekohtuseid ja öelaid ja on ka siin. Mul 2 halba kogemust siin 1 oli espoo maistraadis yhe töötajaga ja siis poliisis teisega.
Olid otseselt vaenulikud ja maistraadis lausa jagas yks vanem naisterahavas valet informatsiooni abielukohta.Tänu millele ( kuna ma ei töödanud ega tööta soomes) venis meie abielu ja minu sissekirjutamine kuid edasi ( see vöib nyyd mu peatselt syndiva lapse toetuste rahas propleeme tekitada.)Ma vöin sellest emarahadest ilma jääda.
Önneks läksime teise maistraadi kus saime samal päeval lausa abielukuupäeva paika ja nyyd olemegi juba abielus ja minu asja ajamised siin enam vähem tehtud. Tuleb oodata vaid Kela kaarti.
kaotasin palju aega ja närve ja seda köike oma raseduses.
Muidu on siin inimesed toredad ja mulle siin meeldib.Tuleb vaid keele selgeks saada ja rohkem inimeste keskel viibida.( ka siis saab keele selgeks).
Sa vist tahtsid öelda, et olete abielus soomlannaga üle kümne aasta, mitte: ” Olen ise soomlannaga abielus ja elan Eestis juba üle kümne aasta”, eks?
Ma arvan, et palju oleneb, kuhu te kavatsete elama minna – maale - linna, kui kuhugile, kust sinu abikaasa on pärit – milline on tema suguvõsa.
Mina elan üle kümne aasta siin ja perekonnad on väga erinevad. Minu mehe pere käib väga harva koos, aga samas naabrite maja õu on kogu aeg sugulaste autosid täis ja neil on igasugused kokkusaamised küll ühe, küll teise juures.
Tegelikult oled oma küsimuses juba väga õigesti kõik paika pannud. Soomlased on ju sama moodi erinevad, neid ei saa ühe vitsaga lüüa. Kui siinses foorumis ringi vaatad (mida ei tasu teha – siin ikka see varga/hoora mentaliteet), näed seda ebameeldivamat poolt nendest. Üldiselt aga on nad sõbralikud ja abivalmis inimesed. Kõik sõltubki endast – kui oled hakkaja ja tubli, kummutad ebameeldivad müüdid eestlastest.
Laste koha pealt ei oska midagi öelda, mõtlen koolitust. Aga tundub, et siin vist koolis on päris lihtne hakkama saada. Minu mehe lapsed igatahes koolitöödega suurt kodus ei mässanud – raamatudki olid koolis. Aga nagu öeldud, ei tea täpselt – ehk keegi lapsepere eestlane juhtub lugema, siin vist eestlasi käib vähe. Igatahes pande lapsed kindlasti mingitesse huvialaringidesse või sportima, siis ei jää niisama ”longerdama”.
Miks mitte proovida ja just nüüd, et lapsed kohaneksid. Ega enam pole cccp, et tagasiteed pole.
No, kuidas üldse eestlastel välismaal läheb?
Soomes püsivalt elada on siiski eestlase jaoks midagi muud kui mõnes teises välisriigis püsivalt elamine: kodumaa on lähedal. Äkki see asjaolu spetsiifilisi identiteedi- ja integratsiooniprobleeme tekkitabki? Üks jalg on kodumaal, teine Soomelahe põhjakaldal...
Mulle ei ole kunagi meeldinud siin olla... ei tea miks. Alati kui kuulan raadio Elmarit tuleb selline tunne et "nemad on seal ja ma olen siin", no selline kurb tunne. Mul pole plaju sugulasi, Eestis on vist paar memme aga nad on ka mingid kauget sugulased keda ma ei tunne. Tahaks nii tagasi kolida... kasvõi kuhugi Lasnamäe nurga taha elama, aga siin ei taha enam olla.
Mulle majanduslikult meeldib ehk soomes ettevõttjana elatist teenida on tõesti võrreldes eestiga väga tasuv. Rahvuskultuuri, käitumistavade, ühiskodnlikke kokkulepete ning tavainimesele riigi poolt pandavate kohustustega ( meenutab suures osas NSVL-i riigikorda ) ei harju aga iialgi.
Seega peagi Eesti tagasi.
Mina olen täpselt 20a siin soomes elanud. Kuidas seda nyyd öelda... tunnen ennast ikka võõrana võõras kultuuris ja yhiskonnas ja ei mõtle nyyd seda et mind siin keegi kiusaks või miskit sellist aga ei leia nendega lihtsalt mingit kontakti millega olen eestis harjunud. Kui lähen kodumaal käima siis kellega tahes seal räägin tunnen ennast vabalt ja räägin päriselt mitte ei teeskle nagu seda soomes teen. Aga kui siin äri õitseb siis miks mitte siin elada,eestisse pääseb alla 2 tunniga ja laed ennast seal normaalse suhtlemise ja eluga täis ja jälle natuke jaksad. Ja ega soomalne paha inimene pole aga kui eestis ikka täisealiseks oled elanud siis siin sellist sõpra ja tuttavat on eriti raske leida kellega millestki muust rääkida kui ilmast väljas. Kolm last olen siin yles kasvatunud ja igayks neist tahaks suurena eestisse elama minna kuna neile lihtsalt meeldivad selased inimesed aga eks elu näitab kuhu siis lähevad.
Aga neid päris lolle leidub nii siin kui seal ja ega nende eest pääse kusagile.
on eestlane. Mingu sitale siit provotseerimast.