Pysäköintivirhermaksu Tallinna iKassa

Meillä ei taitaisi mennä läpi
Meillä pysäköintivirhemaksu vanhenee 6 kk aikana, jos maksumääräystä ei ole annettu tiedoksi. Selvitä mitä Viron laki asiasta sanoo. En ihmettelisi jos olisi kopioitu Suomesta. Laskusi voi olla siis vanhentunut. Alla otteita meidän laista

"Oikeus pysäköintivirhemaksun saamiseen on rauennut, jollei maksumääräystä ole annettu tiedoksi kuuden kuukauden kuluessa virheen tekopäivästä."

LEGAL BASIS
28.6.2011 13:35
0
Sulje
perintäfirma toteuttaa vain toimeksiantajansa perintätilauksia ja ei ole velvollinen selvittämään niiden lainvoimaisuuksia.

Kun saat perintätätoimistolta kirjeen on erittäin tärkeää että otat heihin yhteyttä ja sanot että perinnän kohteena oleva maksu on kiistetty ja riitautettu. Tämän jälkeen perintätoimisto ei saa enää lähettää sinulla perintökirjeitä vaan maksupyynnön käsittely joudutana palauttaamaan yksityiselle parkkivalvontafirmalle, joka voi halutessaan jatkaa asian käsittelyä oikeudessa (eivät tietty siihen lähde).

Huom! Mitään perusteluja sinun ei perintätoimisto tarvitse tehdä, mutta tärkeää on kiistää maksu mahdollisimman pian mm. kansainväliseen sopimukseen vedoten LEGAL BASIS
28.6.2011 13:35
0
Sulje
perintäfirma toteuttaa vain toimeksiantajansa perintätilauksia ja ei ole velvollinen selvittämään niiden lainvoimaisuuksia.

Kun saat perintätätoimistolta kirjeen on erittäin tärkeää että otat heihin yhteyttä ja sanot että perinnän kohteena oleva maksu on kiistetty ja riitautettu. Tämän jälkeen perintätoimisto ei saa enää lähettää sinulla perintökirjeitä vaan maksupyynnön käsittely joudutana palauttaamaan yksityiselle parkkivalvontafirmalle, joka voi halutessaan jatkaa asian käsittelyä oikeudessa (eivät tietty siihen lähde).

Huom! Mitään perusteluja sinun ei perintätoimisto tarvitse tehdä, mutta tärkeää on kiistää maksu mahdollisimman pian mm. kansainväliseen sopimukseen vedoten

PERINTÄKIRJEESTÄ ON ILMETTÄVÄ MIHIN SÄÄDÖKSEEN PERINTÄ PERUSTUU (VIRON LAINSÄÄDÄNTÖ, EU SÄÄDÖS)

HUOMIOI MYÖS SAATAVAN VANHENTUMISAIKA

JOTEN KISSTÄKÄÄ MYÖS VIRON MÄÄRÄÄMÄT SAKOT TÄMÄN PERUSTEELLA !!!

Viron lain mukaan maa ei tunnusta sellaisia muissa maissa annettuja rangaistuksia, joissa syytetty ei ollut paikalla oikeudessa tai muuten sakkoa määrättäessä. Tämän vuoksi kaikki Suomessa virolaisille kirjoitetut rikesakot ja rangaistusmääräyssakot ovat Virossa perintäkelvottomia ....
JOTEN KIISTÄKÄÄ MYÖS VIRON MÄÄRÄÄMÄT SAKOT VASTAVUOROISUUSPERIAATTEEN PERUSTEELLA !!! EU KANSALASILLA YHDENVERTAISET OIKEUDET:::::


Näköjään kusetusfirma lähettää näitä valvontamaksuja edelleen. Kyse ei siis ole sakosta, vaan yksityisestä valvontamaksusta. Kyse on sopimuksesta pysäköintiyrityksen ja kuljettajan välillä. Yrityksen tulee todistaa kuljettaja, koska sopimus on tehty kuljettajan kanssa, ei auton haltijan tai omistajan kanssa. Kiistin perusteen, koska en ollut kuskina ja iKassa luopui sillä perinnästä. Ei ne lähde oikeuteen perimään saatavaa, koska se on perusteeton ja siitä aiheutuisi vain heille turhia kuluja, kun he häviäsivät jutun.

Kiitoksia vastauksista! Soitin suomen kuluttajaneuvontaan, jossa ystävällisesti neuvoivat kääntymään Euroopan kuluttajakeskukseen, www.ecc.fi. Soitin sinne ja selitin tapaukseni. Sanoivat, että heillä on joitain samantapaisia asioita vireillä ja että minun pitää kirjoittaa heille netissä valitus ko. aiheesta ja liittää mukaan iKassan lähettämät aineistot, kuvat, vaateet, pysäköintivirhemaksu jne. Katsotaan sitten mitä tapahtuu. Pääperiaate on edelleen se, että en maksa, koska pysäköintivirhemaksu ei ollut autossani. (Nythän perintäkulut ovat n. 40€ virhemaksu 30€). Ei ole minun syy, jos joku vie autostani lapun ja minä tietämättäni jätän maksun maksamatta.

Olisi mielenkiintoista myös tietää, mitä Viron laki sanoo maksun vanhentumisesta. Ylempänä joku kirjoitti, että Suomessa asia vanhenee 6kk:ssa, jos maksumääräystä ei ole annettu tiedoksi. Tietääkö joku tähän antaa tarkennusta Viron suhteen? Onko jollain tuttuja Tallinnassa?

Tallinna on muuten hieno kaupunki, tästä kaikesta huolimatta ja aion mennä kyllä monesti vielä uudestaan. :)

Anni Final kirjoitti:

Kiitoksia vastauksista! Soitin suomen kuluttajaneuvontaan, jossa ystävällisesti neuvoivat kääntymään Euroopan kuluttajakeskukseen, www.ecc.fi. Soitin sinne ja selitin tapaukseni. Sanoivat, että heillä on joitain samantapaisia asioita vireillä ja että minun pitää kirjoittaa heille netissä valitus ko. aiheesta ja liittää mukaan iKassan lähettämät aineistot, kuvat, vaateet, pysäköintivirhemaksu jne. Katsotaan sitten mitä tapahtuu. Pääperiaate on edelleen se, että en maksa, koska pysäköintivirhemaksu ei ollut autossani. (Nythän perintäkulut ovat n. 40€ virhemaksu 30€). Ei ole minun syy, jos joku vie autostani lapun ja minä tietämättäni jätän maksun maksamatta.

Olisi mielenkiintoista myös tietää, mitä Viron laki sanoo maksun vanhentumisesta. Ylempänä joku kirjoitti, että Suomessa asia vanhenee 6kk:ssa, jos maksumääräystä ei ole annettu tiedoksi. Tietääkö joku tähän antaa tarkennusta Viron suhteen? Onko jollain tuttuja Tallinnassa?

Tallinna on muuten hieno kaupunki, tästä kaikesta huolimatta ja aion mennä kyllä monesti vielä uudestaan. :)

Lue lisää

Virossa on käytössä kaksi "pysäköintisakkoa".

Ensimmäinen on "viivistasu otsus" , joka vastaa suomalaista pysäköintivirhemaksua. Tallinnassa sen kirjoittaa Ühisteenused, jolle Tallinnan kaupunki on pysäköinninvalvonnan ulkoistanut. Tämä on hallinnollinen maksu, jota tietääkseni ei voi vieläkään periä ulkomailta summan pienuuden vuoksi.

Toinen sakkolaji on "leppetrahv", jonka kirjoittaa EuroPark tms pysäköinnistä "llikennemerkin vaikutusalueella pysäköidessäsi hyväksyt pysäköintiehdot" instanssi. Tästä on Virossa TÄYSIN laitonta vaatia maksua, joten sen leppetrahvin voi huoletta heittää roskiin.

Vielä, kaikki pysäköintivirhemaksut vanhenevat vuodessa, joten siinäkin on pointti, ettei maksa.

Perintäfirmat, jotka karhuavat EuroPark ym leppetrahveja Suomesta, tekevät sitä vain sen takia, että saavat Suomessa auton omistajatiedot käsiinsä ja kokeilevat kepillä jäätä. Virossa he eivät saa auton omistajatietoja käsiinsä lainkaan ja kuten jo aikaisemmin totesin, ei leppetrahv ole lainkaan lainvoimainen. Siitä on olemassa Viron korkeimman oikeuden päätös.

Suomenlahden eteläpuolella autoilevien on syytä muistaa, että pysäköinnin pelisäännöt ovat Virossa erilaiset kuin Suomessa.

Autoliitto muistuttaa, että koko Tallinnan keskustan alueella pysäköinti on muutettu maksulliseksi ja parkkipaikkoja on vähän. Vanhan kaupungin alueella pysäköinti on maksullista ympäri vuorokauden.

Tallinnassa saa ensimmäiset 15 minuuttia pysäköidä ilmaiseksi, kunhan osoittaa pysäköintiajan parkkikiekolla tai paperille kirjoitetulla lapulla. Suomalaisen kannattaa käyttää paperilappua, koska kiekkosäännöt poikkeavat Suomesta. Kiekko pitää nimittäin laittaa tarkasti saapumisaikaan.

Jos ja kun 15 minuutin ilmainen hetki ei riitä, yleisille kaduille pysäköinnistä maksetaan joko kioskeilla myytävillä, raaputettavilla pysäköintiarvoilla tai pysäköintiautomaateilla.

Tallinnan lisäksi maksulliset pysäköintivyöhykkeet on otettu käyttöön myös Tartossa sekä Pärnussa.

Autoliitto muistuttaa, että pysäköinninvalvonta on virossa yksityistetty. Säännöt ovat tiukat, pysäköinninvalvojia on paljon liikkeelle ja virheistä muistutetaan sakolla.

Parkkihalleissa ja parkkipaikoilla on käytössä omat pysäköintisääntönsä ja maksunsa.

http://www.tallinnanmatkat.com/liikenne/pysakointi-tallinnassa-ja-liikenne-virossa/








SUOMESSA

Julkisyhteisöjen perimät velat vanhentuvat pääsääntöisesti 5 vuodessa

Suuri joukko julkisyhteisöjen perimiä velkoja on säädetty suoraan ulosottokelpoisiksi. Tämä tarkoittaa sitä, että velkojan ei tarvitse hakea saatavalleen erillistä ulosottoperustetta esimerkiksi käräjäoikeudesta.

Tällaisia saatavia ovat mm.

Kunnan/kuntayhtymien sairaalamaksut
Päivähoitomaksut sekä muut sosiaali- ja terveyshuollon asiakasmaksut
Televisiolupamaksut
Pysäköintivirhemaksut

Erilaiset julkisten yhteisöjen perimät velat vanhenevat pääsääntöisesti lopullisesti 5 vuodessa. Määräaikaa ei voi pidentää katkaisutoimilla.

Vanhentumisen määräaika lasketaan sen vuoden päättymisestä, jollon velka on määrätty tai pantu maksuun.

Jos ennen vanhentumista velan perimiseksi on pantattu tai ulosmitattu omaisuutta, on velkojalla velan vanhentumisesta huolimatta oikeus periä saataviaan tällaisesta omaisuudesta.
Julkisyhteisöjen perimien velkojen vanhentumisajoissa on poikkeuksia

Kaikki julkisyhteisöjen perimät velat eivät ole suoraan ulosottokelpoisia, esimerkiksi kirjastojen ja kuntien vuokra-asuntoyhtiöiden saatavat.

Tällaisten velkojen ulosoton täytäntöönpano edellyttää velkomistuomiota ja niitä ei koske erityinen viiden vuoden vanhentumisaika, vaan ne vanhentuvat kuten kuluttajasaatavat.

OPSERV kirjoitti:

Suomenlahden eteläpuolella autoilevien on syytä muistaa, että pysäköinnin pelisäännöt ovat Virossa erilaiset kuin Suomessa.

Autoliitto muistuttaa, että koko Tallinnan keskustan alueella pysäköinti on muutettu maksulliseksi ja parkkipaikkoja on vähän. Vanhan kaupungin alueella pysäköinti on maksullista ympäri vuorokauden.

Tallinnassa saa ensimmäiset 15 minuuttia pysäköidä ilmaiseksi, kunhan osoittaa pysäköintiajan parkkikiekolla tai paperille kirjoitetulla lapulla. Suomalaisen kannattaa käyttää paperilappua, koska kiekkosäännöt poikkeavat Suomesta. Kiekko pitää nimittäin laittaa tarkasti saapumisaikaan.

Jos ja kun 15 minuutin ilmainen hetki ei riitä, yleisille kaduille pysäköinnistä maksetaan joko kioskeilla myytävillä, raaputettavilla pysäköintiarvoilla tai pysäköintiautomaateilla.

Tallinnan lisäksi maksulliset pysäköintivyöhykkeet on otettu käyttöön myös Tartossa sekä Pärnussa.

Autoliitto muistuttaa, että pysäköinninvalvonta on virossa yksityistetty. Säännöt ovat tiukat, pysäköinninvalvojia on paljon liikkeelle ja virheistä muistutetaan sakolla.

Parkkihalleissa ja parkkipaikoilla on käytössä omat pysäköintisääntönsä ja maksunsa.

http://www.tallinnanmatkat.com/liikenne/pysakointi-tallinnassa-ja-liikenne-virossa/








SUOMESSA

Julkisyhteisöjen perimät velat vanhentuvat pääsääntöisesti 5 vuodessa

Suuri joukko julkisyhteisöjen perimiä velkoja on säädetty suoraan ulosottokelpoisiksi. Tämä tarkoittaa sitä, että velkojan ei tarvitse hakea saatavalleen erillistä ulosottoperustetta esimerkiksi käräjäoikeudesta.

Tällaisia saatavia ovat mm.

Kunnan/kuntayhtymien sairaalamaksut
Päivähoitomaksut sekä muut sosiaali- ja terveyshuollon asiakasmaksut
Televisiolupamaksut
Pysäköintivirhemaksut

Erilaiset julkisten yhteisöjen perimät velat vanhenevat pääsääntöisesti lopullisesti 5 vuodessa. Määräaikaa ei voi pidentää katkaisutoimilla.

Vanhentumisen määräaika lasketaan sen vuoden päättymisestä, jollon velka on määrätty tai pantu maksuun.

Jos ennen vanhentumista velan perimiseksi on pantattu tai ulosmitattu omaisuutta, on velkojalla velan vanhentumisesta huolimatta oikeus periä saataviaan tällaisesta omaisuudesta.
Julkisyhteisöjen perimien velkojen vanhentumisajoissa on poikkeuksia

Kaikki julkisyhteisöjen perimät velat eivät ole suoraan ulosottokelpoisia, esimerkiksi kirjastojen ja kuntien vuokra-asuntoyhtiöiden saatavat.

Tällaisten velkojen ulosoton täytäntöönpano edellyttää velkomistuomiota ja niitä ei koske erityinen viiden vuoden vanhentumisaika, vaan ne vanhentuvat kuten kuluttajasaatavat.

Lue lisää

Kas parkimistrahvist võib pääseda?

13.07.2012

Parkimistrahvist võib vahel juriidiliste nõksudega pääseda, aga õigem on siiski trahv tasuda, kui unustasite ise parkimistasu maksta.

Kui olete saanud parkimistrahvi, peab esmalt jälgima, kas parkisite linna tasulisel parkimisalal või eramaal olevas eraparklas. Esimesel juhul lähtutakse liiklusseadusest ja saadud trahv on juriidilises mõttes viivistasu, teisel juhul korraldatakse asju võlaõigusseaduse järgi ning parkimistingimuste rikkumisel võib parkla operaator määrata leppetrahvi.



Linna määratud viivistasud

Linna tasulisel parkimisalal määratakse viivistasu sõiduki omanikule või vastutavale kasutajale. Parkimiskontrolör ei pea tõendama, kes oli antud hetkel roolis, kui parkimistasu maksmata jäi. Sellest lähtuvalt tuleks viivistasuotsuse saamisel see ettenähtud aja jooksul tasuda või vaidlustada, esitades vaide linnale või kaebuse halduskohtule. Kui viivistasu tähtajaks makstud ei ole ning seda pole ka vaidlustatud, saadetakse otsus edasi kohtutäiturile sissenõudmiseks. Kuna täitur lisab viivistasu summale omapoolsed tasud, kujuneb lõpuks kahjusumma märksa suuremaks. Seega pole selline käitumine majanduslikult põhjendatud ning täitur saab lõpuks soovitud summa kätte kasvõi pangakontot arestides.



Eraparkla saab teha leppetrahvi

Eramaal asuvate parklatega on olukord aga teine. Esiteks saab parkimistasu maksmata jätmisel määrata võlaõigusliku leppetrahvi sõidukijuhile, kes konkreetsel hetkel roolis oli. Seetõttu on parkla operaatoril vaja esmalt tõendada sõidukijuhi isik sõltumata sellest, et trahviteatis saadetakse sõiduki omanikule. Teiseks ei ole leppetrahv automaatselt sundtäidetav ehk parkimiskorraldaja ei saa seda kohe saata kohtutäiturile. Võimalik on trahvinõude loovutamine inkassofirmale, kuid ka sel juhul ei saa pangakontot arestida. Samuti tuleb ka inkassofirmal tuvastada konkreetsel hetkel sõidukit juhtinud isik. Silmas tuleb aga pidada seda, et parkimiskorraldajale või inkassofirmale vastuväidete esitamisel võite hiljem kaotada võimaluse vaielda, kes sõiduki roolis oli.

Teine eraparklate alternatiiv on nõuda trahv sisse kohtu kaudu. Kohus saab juba panna sõiduki omanikule kohustuse teatada, kes tol hetkel roolis oli. Vastavalt seadusele peab mootorsõiduki omanik säilitama andmed sõidukit kasutanud isikute kohta kuus kuud. Kui vaidlusalusest episoodist eraparklas on möödunud kauem, siis ei ole omanik enam kohustatud andmeid esitama. Kui sõidukijuht on tuvastatud ning rikkumine parkimiskorraldajal ka tõendatud, pöördutakse trahvinõudega juba sõidukijuhi poole.

Eriti tähelepanelik tuleb aga olla siis, kui kohtust laekub kiirmenetluse makseettepanek. Sellele tuleks kindlasti vastata – vastasel juhul mõistab kohus leppetrahvi välja. Kohtuotsuse järel on võimalik trahv sisse nõuda juba kohtutäituri kaasabil nagu viivistasu korral.



Leppetrahvi vaidlustamisvõimalused

Kas eraparkla tehtud trahvi on võimalik vaidlustada? Kindlasti on ja seda on ka edukalt tehtud. Kuna eraparkla puhul on tegemist täpselt samasuguse võlaõigusliku suhtega nagu muude teenuste tellimisel, siis peab parkimiskorraldaja esitama kliendile enne tehingut parkimistingimused, sh parkimistasu ja leppetrahvi suurus. Juriidilises mõttes on tegemist pakkumusega sõlmida parkimisleping.

Parkimistingimused peavad olema kirjutatud eraparkla sissesõidutee juurde paigaldatud infotahvlile ja parklasse sõites peab sõidukijuhil olema võimalik neid lugeda. Kui infotahvlil on selgelt kirjas, et parkimisleping arvatakse sõlmituks sõiduki eraparklasse sisenemisel, võib parklasse sissesõitu lugeda lepingu sõlmimiseks. Sellisel juhul on sõidukijuhid kohustatud täitma infotahvlil toodud parkimistingimusi. Oluline on teada, et leping ei pea olema ega olegi parkimisteenuse korral enamasti kirjalik ning poolte allkirjadega. Vastavalt seadusele võib sõlmida lepingu ka suuliselt.

Eraparklate praktika leppetrahvide väljanõudmisel on erinev. Kuna kohtu kaudu trahvi sisse nõudmisel tuleb tasuda riigilõiv ja õigusabikulud, siis ei pruugita seda alati teha, kui esimestele trahvinõuetele vastust ei saada. Samas kasutab mõni parkimiskorraldaja “krooniliste” võlgnike puhul isegi rattalukke – et auto lukust lahti saada, tuleb kohale kutsuda firma esindaja, kes ühtlasi tuvastab ka sõidukijuhi ning edaspidine leppetrahvi sissenõudmine on juriidiliselt lihtsam.

Kui pargite sõiduki eraparklasse ega maksa parkimistasu, oleks õige ja õiglane siiski hiljem leppetrahv ära maksta. Kui aga eelpool kirjeldatud asjaolud on vaieldavad, tasuks kohe mõelda vaidlustamisele, jäädvustades kaamera või telefoniga toimunu.
Eesti keelesПо русски

TRAHVID kirjoitti:

Kas parkimistrahvist võib pääseda?

13.07.2012

Parkimistrahvist võib vahel juriidiliste nõksudega pääseda, aga õigem on siiski trahv tasuda, kui unustasite ise parkimistasu maksta.

Kui olete saanud parkimistrahvi, peab esmalt jälgima, kas parkisite linna tasulisel parkimisalal või eramaal olevas eraparklas. Esimesel juhul lähtutakse liiklusseadusest ja saadud trahv on juriidilises mõttes viivistasu, teisel juhul korraldatakse asju võlaõigusseaduse järgi ning parkimistingimuste rikkumisel võib parkla operaator määrata leppetrahvi.



Linna määratud viivistasud

Linna tasulisel parkimisalal määratakse viivistasu sõiduki omanikule või vastutavale kasutajale. Parkimiskontrolör ei pea tõendama, kes oli antud hetkel roolis, kui parkimistasu maksmata jäi. Sellest lähtuvalt tuleks viivistasuotsuse saamisel see ettenähtud aja jooksul tasuda või vaidlustada, esitades vaide linnale või kaebuse halduskohtule. Kui viivistasu tähtajaks makstud ei ole ning seda pole ka vaidlustatud, saadetakse otsus edasi kohtutäiturile sissenõudmiseks. Kuna täitur lisab viivistasu summale omapoolsed tasud, kujuneb lõpuks kahjusumma märksa suuremaks. Seega pole selline käitumine majanduslikult põhjendatud ning täitur saab lõpuks soovitud summa kätte kasvõi pangakontot arestides.



Eraparkla saab teha leppetrahvi

Eramaal asuvate parklatega on olukord aga teine. Esiteks saab parkimistasu maksmata jätmisel määrata võlaõigusliku leppetrahvi sõidukijuhile, kes konkreetsel hetkel roolis oli. Seetõttu on parkla operaatoril vaja esmalt tõendada sõidukijuhi isik sõltumata sellest, et trahviteatis saadetakse sõiduki omanikule. Teiseks ei ole leppetrahv automaatselt sundtäidetav ehk parkimiskorraldaja ei saa seda kohe saata kohtutäiturile. Võimalik on trahvinõude loovutamine inkassofirmale, kuid ka sel juhul ei saa pangakontot arestida. Samuti tuleb ka inkassofirmal tuvastada konkreetsel hetkel sõidukit juhtinud isik. Silmas tuleb aga pidada seda, et parkimiskorraldajale või inkassofirmale vastuväidete esitamisel võite hiljem kaotada võimaluse vaielda, kes sõiduki roolis oli.

Teine eraparklate alternatiiv on nõuda trahv sisse kohtu kaudu. Kohus saab juba panna sõiduki omanikule kohustuse teatada, kes tol hetkel roolis oli. Vastavalt seadusele peab mootorsõiduki omanik säilitama andmed sõidukit kasutanud isikute kohta kuus kuud. Kui vaidlusalusest episoodist eraparklas on möödunud kauem, siis ei ole omanik enam kohustatud andmeid esitama. Kui sõidukijuht on tuvastatud ning rikkumine parkimiskorraldajal ka tõendatud, pöördutakse trahvinõudega juba sõidukijuhi poole.

Eriti tähelepanelik tuleb aga olla siis, kui kohtust laekub kiirmenetluse makseettepanek. Sellele tuleks kindlasti vastata – vastasel juhul mõistab kohus leppetrahvi välja. Kohtuotsuse järel on võimalik trahv sisse nõuda juba kohtutäituri kaasabil nagu viivistasu korral.



Leppetrahvi vaidlustamisvõimalused

Kas eraparkla tehtud trahvi on võimalik vaidlustada? Kindlasti on ja seda on ka edukalt tehtud. Kuna eraparkla puhul on tegemist täpselt samasuguse võlaõigusliku suhtega nagu muude teenuste tellimisel, siis peab parkimiskorraldaja esitama kliendile enne tehingut parkimistingimused, sh parkimistasu ja leppetrahvi suurus. Juriidilises mõttes on tegemist pakkumusega sõlmida parkimisleping.

Parkimistingimused peavad olema kirjutatud eraparkla sissesõidutee juurde paigaldatud infotahvlile ja parklasse sõites peab sõidukijuhil olema võimalik neid lugeda. Kui infotahvlil on selgelt kirjas, et parkimisleping arvatakse sõlmituks sõiduki eraparklasse sisenemisel, võib parklasse sissesõitu lugeda lepingu sõlmimiseks. Sellisel juhul on sõidukijuhid kohustatud täitma infotahvlil toodud parkimistingimusi. Oluline on teada, et leping ei pea olema ega olegi parkimisteenuse korral enamasti kirjalik ning poolte allkirjadega. Vastavalt seadusele võib sõlmida lepingu ka suuliselt.

Eraparklate praktika leppetrahvide väljanõudmisel on erinev. Kuna kohtu kaudu trahvi sisse nõudmisel tuleb tasuda riigilõiv ja õigusabikulud, siis ei pruugita seda alati teha, kui esimestele trahvinõuetele vastust ei saada. Samas kasutab mõni parkimiskorraldaja “krooniliste” võlgnike puhul isegi rattalukke – et auto lukust lahti saada, tuleb kohale kutsuda firma esindaja, kes ühtlasi tuvastab ka sõidukijuhi ning edaspidine leppetrahvi sissenõudmine on juriidiliselt lihtsam.

Kui pargite sõiduki eraparklasse ega maksa parkimistasu, oleks õige ja õiglane siiski hiljem leppetrahv ära maksta. Kui aga eelpool kirjeldatud asjaolud on vaieldavad, tasuks kohe mõelda vaidlustamisele, jäädvustades kaamera või telefoniga toimunu.
Eesti keelesПо русски

Lue lisää

Turistid jätavad parkimistrahvid maksmata
(7)
30. aprill 2009 00:00

Turistid jätavad parkimistrahvid maksmata
Kõige rohkem jätavad trahvi maksmata soomlased, lätlased ja leedulased.
Rene Suurkaev



Valesti parkinud välismaalaste tabamiseks peaks pöörduma vastava riigi konsulaati.

Eilsel linnavalitsuse istungil kinnitati esimese kvartali tõenäoliselt laekumata jäävad nõuded, mille seas oli 666 000 krooni eest parkimiskontrolöride poolt määratud viivistasu ehk parkimistrahvi nõudeid. Sellest omakorda 573 120 krooni eest oli nn tundmatuid nõudeid, mis suure tõenäosusega kuuluvad välisriikides registreeritud autodele ja sealsetele kodanikele.

Reklaam

„Transpordiameti prognoosi kohaselt moodustavad ebatõe­näoliselt laekuvatest nõuetest välismaalaste omad 76 protsenti,” selgitas linna transpordiameti peaökonomist Viire Vatsfeldt.

Ebatõenäolised nõuded on nõuete hierarhias keskmisel positsioonil ja aste veel madalamal on juba lootusetuks tunnistatud nõuded, mille puhul on täitumisvõimaluseks sisuliselt null. Ebatõenäolised nõuded lähevad kohtutäituri kaukasse ja see hakkab omakorda võlgnikke taga ajama. Tavanõuetest saavad ebatõenäolised nõuded 180-päevase maksetähtaja järel.

Problemaatiliseks hinnatud võlgadest on kõige halvemad välismaalastele tehtud trahvid, sest neile ei saa kohtutäiturid ligi. Linn on pöördunud välismaalaste tagaajamiseks ministeeriumide poole, kuid sealt suunatakse ametnikud omakorda edasi. Välisministeerium soovitas linnaametil pöörduda konsulaarasutuste poole ja majandusministeerium pole linna väiteil siiani vastanud palvetele välismaalaste parkimistrahvide nõudmiste paremaks menetlemiseks.

Majandusministeerium ei kommenteerinud eile, miks välismaalastelt trahvide väljanõudmisel linna ei abistata.

Välisministeeriumi soovitusel on Tallinn pöördunud liiklustrahvide saamiseks nii Soome kui ka Läti-Leedu konsulaati. Nendest riikidest on rikkujaid kõige rohkem.

Kohtutäiturid teevad ülejäänud trahve menetledes resultatiivset tööd, sest viimase pool­aasta jooksul kohtutäituritele edastatud nõuetest saadi kätte peaaegu kõik.

„Parkimistrahve edastati kohtutäituritele 758 protokolli summas 262 300 krooni, neist laekus ligikaudu 90%,” teatab transpordiameti juhataja Andres Harjo allkirja kandev eelnõu. „Parkimisjärelevalve ametiisikute poolt määratud viivistasu otsuseid on edastatud 1,341 miljoni krooni eest.”

Turistide vähenemise tõttu on ka midagi positiivset kaasnenud, sest viimases kvartalis on ebatõenäoliste nõuete ja välismaalaste põhjustatud trahvide arv vähenenud.

opserv kirjoitti:

Turistid jätavad parkimistrahvid maksmata
(7)
30. aprill 2009 00:00

Turistid jätavad parkimistrahvid maksmata
Kõige rohkem jätavad trahvi maksmata soomlased, lätlased ja leedulased.
Rene Suurkaev



Valesti parkinud välismaalaste tabamiseks peaks pöörduma vastava riigi konsulaati.

Eilsel linnavalitsuse istungil kinnitati esimese kvartali tõenäoliselt laekumata jäävad nõuded, mille seas oli 666 000 krooni eest parkimiskontrolöride poolt määratud viivistasu ehk parkimistrahvi nõudeid. Sellest omakorda 573 120 krooni eest oli nn tundmatuid nõudeid, mis suure tõenäosusega kuuluvad välisriikides registreeritud autodele ja sealsetele kodanikele.

Reklaam

„Transpordiameti prognoosi kohaselt moodustavad ebatõe­näoliselt laekuvatest nõuetest välismaalaste omad 76 protsenti,” selgitas linna transpordiameti peaökonomist Viire Vatsfeldt.

Ebatõenäolised nõuded on nõuete hierarhias keskmisel positsioonil ja aste veel madalamal on juba lootusetuks tunnistatud nõuded, mille puhul on täitumisvõimaluseks sisuliselt null. Ebatõenäolised nõuded lähevad kohtutäituri kaukasse ja see hakkab omakorda võlgnikke taga ajama. Tavanõuetest saavad ebatõenäolised nõuded 180-päevase maksetähtaja järel.

Problemaatiliseks hinnatud võlgadest on kõige halvemad välismaalastele tehtud trahvid, sest neile ei saa kohtutäiturid ligi. Linn on pöördunud välismaalaste tagaajamiseks ministeeriumide poole, kuid sealt suunatakse ametnikud omakorda edasi. Välisministeerium soovitas linnaametil pöörduda konsulaarasutuste poole ja majandusministeerium pole linna väiteil siiani vastanud palvetele välismaalaste parkimistrahvide nõudmiste paremaks menetlemiseks.

Majandusministeerium ei kommenteerinud eile, miks välismaalastelt trahvide väljanõudmisel linna ei abistata.

Välisministeeriumi soovitusel on Tallinn pöördunud liiklustrahvide saamiseks nii Soome kui ka Läti-Leedu konsulaati. Nendest riikidest on rikkujaid kõige rohkem.

Kohtutäiturid teevad ülejäänud trahve menetledes resultatiivset tööd, sest viimase pool­aasta jooksul kohtutäituritele edastatud nõuetest saadi kätte peaaegu kõik.

„Parkimistrahve edastati kohtutäituritele 758 protokolli summas 262 300 krooni, neist laekus ligikaudu 90%,” teatab transpordiameti juhataja Andres Harjo allkirja kandev eelnõu. „Parkimisjärelevalve ametiisikute poolt määratud viivistasu otsuseid on edastatud 1,341 miljoni krooni eest.”

Turistide vähenemise tõttu on ka midagi positiivset kaasnenud, sest viimases kvartalis on ebatõenäoliste nõuete ja välismaalaste põhjustatud trahvide arv vähenenud.

Lue lisää

Viivistasu otsus

Trüki

Parkimistasu maksmata jätmise või tasutud parkimisaja ületamise korral teeb parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse.

Viivistasu maksja on mootorsõiduki omanik.
Mootorsõiduki kasutaja on viivistasu maksja siis, kui mootorsõidukit kasutati kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning mootorsõiduki eest vastutava kasutaja andmed on kantud liiklusregistrisse.

Viivistasu määr on üldjuhul 31 eurot ööpäevas.

Viivistasu otsuse vaidlustamine

NB! Vaide esitajateks saavad olla isikud, kellel on viivistasu maksmise kohustus, sest vaid nende õigusi saadakse viivistasu otsust tehes rikkuda.
Vaide esitajaks saavad olla ainult sõiduki omanik või vastutav kasutaja.

Viivistasu maksmise kohustus vastavalt LS § 188 lg 2 on sõiduki omanikul või kasutajal, juhul kui mootorsõidukit kasutati kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning mootorsõiduki eest vastutava kasutaja andmed on kantud liiklusregistrisse.

Kui mootorsõiduki omanik või vastutav kasutaja leiab, et viivistasu otsusega on rikutud tema õigusi, siis on õigus vastavalt Kohalike maksude seadusele § 16 ja Maksukorralduse seaduse § 138 alusel ning seaduses märgitud tähtaja jooksul esitada vaie Tallinna Linnavalitsusele või kaebus Halduskohtule.

Vaidele esitatavad nõuded:

1) haldusorgani nimetus, kellele vaie on esitatud;
2) vaide esitaja nimi või nimetus, postiaadress ja sidevahendite numbrid;
3) vaidlustatava haldusakti nimetus ja selle andmise kuupäev või toimingu aeg;
4) vaidlustatava haldusakti või toimingu sisu;
5) põhjused, miks vaide esitaja leiab, et haldusakt või toiming rikub tema õigusi;
6) vaide esitaja selgelt väljendatud taotlus;
7) vaide esitaja kinnitus selle kohta, et selles asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust;
8) vaidele lisatud dokumentide loetelu.

Vaie haldusakti peale tuleb esitada 30 päeva jooksul, arvates haldusakti teatavaks tegemise või kättetoimetamise päevast.
Vaide esitajaks saavad olla ainult sõiduki omanik või vastutav kasutaja (isikud, kelle andmed on kantud liiklusregistrisse)
Vaide esitaja esindaja peab omama kirjalikku volitust vaide esitamiseks
Viivistasu tühistamise õigus on Tallinna Linnavalitsusel.
AS Ühisteenused edastab esitatud vaie Tallinna Transpordiametile.

Vaide esitamine ei vabasta viivistasu otsuse maksmisest.

viivistasu kirjoitti:

Viivistasu otsus

Trüki

Parkimistasu maksmata jätmise või tasutud parkimisaja ületamise korral teeb parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse.

Viivistasu maksja on mootorsõiduki omanik.
Mootorsõiduki kasutaja on viivistasu maksja siis, kui mootorsõidukit kasutati kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning mootorsõiduki eest vastutava kasutaja andmed on kantud liiklusregistrisse.

Viivistasu määr on üldjuhul 31 eurot ööpäevas.

Viivistasu otsuse vaidlustamine

NB! Vaide esitajateks saavad olla isikud, kellel on viivistasu maksmise kohustus, sest vaid nende õigusi saadakse viivistasu otsust tehes rikkuda.
Vaide esitajaks saavad olla ainult sõiduki omanik või vastutav kasutaja.

Viivistasu maksmise kohustus vastavalt LS § 188 lg 2 on sõiduki omanikul või kasutajal, juhul kui mootorsõidukit kasutati kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning mootorsõiduki eest vastutava kasutaja andmed on kantud liiklusregistrisse.

Kui mootorsõiduki omanik või vastutav kasutaja leiab, et viivistasu otsusega on rikutud tema õigusi, siis on õigus vastavalt Kohalike maksude seadusele § 16 ja Maksukorralduse seaduse § 138 alusel ning seaduses märgitud tähtaja jooksul esitada vaie Tallinna Linnavalitsusele või kaebus Halduskohtule.

Vaidele esitatavad nõuded:

1) haldusorgani nimetus, kellele vaie on esitatud;
2) vaide esitaja nimi või nimetus, postiaadress ja sidevahendite numbrid;
3) vaidlustatava haldusakti nimetus ja selle andmise kuupäev või toimingu aeg;
4) vaidlustatava haldusakti või toimingu sisu;
5) põhjused, miks vaide esitaja leiab, et haldusakt või toiming rikub tema õigusi;
6) vaide esitaja selgelt väljendatud taotlus;
7) vaide esitaja kinnitus selle kohta, et selles asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust;
8) vaidele lisatud dokumentide loetelu.

Vaie haldusakti peale tuleb esitada 30 päeva jooksul, arvates haldusakti teatavaks tegemise või kättetoimetamise päevast.
Vaide esitajaks saavad olla ainult sõiduki omanik või vastutav kasutaja (isikud, kelle andmed on kantud liiklusregistrisse)
Vaide esitaja esindaja peab omama kirjalikku volitust vaide esitamiseks
Viivistasu tühistamise õigus on Tallinna Linnavalitsusel.
AS Ühisteenused edastab esitatud vaie Tallinna Transpordiametile.

Vaide esitamine ei vabasta viivistasu otsuse maksmisest.

Lue lisää

Leppetrahv

Trüki

AS Ühisteenused korraldab parkimist eramaal vastavalt maaomaniku ja parkimisoperaatori vahel sõlmitud lepingule. Eramaale sisse sõites informeerivad AS-i Ühisteenused infotahtvlid autojuhte parklas kehtivatest parkimistingimustest.

Sõiduki sisse sõites parklasse loetakse sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt sõidukijuht kohustub parkima ja liiklema vastavalt liikluskorraldusvahenditele (paigaldatud viidad, teemärgistus, liiklusmärgid) ja liikluse reguleerija juhistele.

Keelatud on peatuda ja parkida kohtades, mis on tähistatud vastavate keelavate liiklusmärkide, teemärgiste, viitade või kirjadega.

Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates käesolevates tingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 57 eurot. Leppetrahvi määramisel lähtub parkimisteenindaja parklaoperaatori ja parklaomaniku vahel sõlmitud lepingust ning konkreetses parklas kehtivatest parkimistingimustest.

Kui sõiduki parkimisel on rikutud käesolevates tingimustes sätestatud korda võib sõiduki sõidukijuhi kulul teisaldada.
Leppetrahvi vaidlustamine

Avaldused leppetrahvide kohta tuleb esitada 14 päeva jooksul, avalduse hilisemal esitamisel on Ühisteenused AS-l õigus jätta see rahuldamata.

Avaldus tuleb esitada:
-läbi kodulehe www.parkimine.ee (Parkimisinfo, Parkimistrahvid, Tutvu parkimistrahviga);
-e-posti aadressile parkimine[A]yhisteenused.ee;
-tavalise postiga aadressile Tartu mnt 80J, 10112 Tallinn;
-tuues AS Ühisteenused teenindussaali Viru Väljak 4/6, Tallinn (Viru Keskuse bussiterminal 0-korrusel tööpäeviti 08-12 ja 13-17).

Avalduse esitamisel tuleb ära märkida:

Avalduse esitaja nimi
Postiaadress (Tänava nimi ja maja nr / korteri nr)
Postiindeks
Telefoni number
Leppetrahvi number, sõiduki mark ja reg. märk
Otsuse kuupäev ja kellaaeg
Avalduse esitamise põhjus
Avalduse esitaja taotlus

Niin ja siis. Onko nyt muutaman euron virhe jonkun kaupan edessä sadan euron arvoinen ? Muille kuin huijareille ?
Tämä on sitä Tallinnan kielteistä julkisuutta.
Me kyllä siellä käydään ja viedään rahaa mutta joku taas ottaa nokkiinsa eikä
tyhjästä ja levittää negatiivista infoa. Miettikööt Tallinnassa mitä haluavat.

HEITÄ ROSKIIN