Soome saabub 600 varjupaigataotlejat päevas

ERR Soomes: kiiremal ajal saabub riiki 600 varjupaigataotlejat päevas

Sel sügisel kasvas ootamatult Soome saabunud varjupaigataotlejate hulk. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, kuidas soomlased on saanud hakkama põgenike taustakontrolli ja majutamisega.
Aasta algul oli Soomes 17 pagulaste vastuvõtukeskust, novembri viimasel nädalal on keskuste arv juba üle 120. Põhjanaabrite juurde jõutakse läbi Rootsi, millega esimene maismaal asuv kokkupuutepunkt on Tornios. Põgenikud tulevad jalgsi üle silla, kus neid ootab Soome toll. Paari minuti pikkune sõit lõpeb registreerimiskeskuses.

"Meil on registreerimiskeskus Tornios, mis on tegutseb nn kuumpunkti põhimõttel. See on ainukene sellelaadne Soomes," selgitas piirivalve peainspektor Max Janzon.

Aasta aega tühi olnud koolimaja leiti Tornio linnapea Timo Nousiaineni sõnul ruttu. Esmaspäeval uuriti Helsingist, kas on kohta ja reedeks oli maja välja valitud. 22. septembril tööle hakanud keskust oli vaja lihtsalt selleks, et Schengeni vaba liikumise reegli alusel üle piiri jalutanud põgenikud ei jääks linna peale uitama.

"Neid on tulnud kiirematel päevadel 600 päevas. Kõige suurem inimeste arv, mis on suudetud päevas registreerida, on umbes 500," nentis Lapi politsei komissar Janne Koskela.

Varem saabus riiki umbes 300 inimest kuus, nüüd aga tekkis just paarikümne tuhande elanikuga linna surve, mis oli ainulaadne - septembri rekord oli ligi 11 000 asüülitaotlejat. Torniosse saabujad on peamiselt üksikud mehed, siis perekonnad, suur hulk on ka saatjata alaealisi. Registreerimiskeskusse võetakse neid kuni viie inimese kaupa, teised peavad niikaua bussis ootama.

Kõigepealt täidavad varjupaigataotlejad paberi, kuhu on kirjutatud nende juhtumi number ja seegi, kas nad on registreeritud mujal Euroopas. Seejärel asetavad nad maha oma asjad ja alustavad keskuses toiminguid. Pärast asjade mahapanekut läbivad nad samasuguse turvakontrolli nagu lennujamas, siis lähevad nad personaalsesse läbiotsimisse, misjärel peavad nad ootama ootealal.

Mehed viiakse teisele ja perekonnad kolmandale korrusele, kust neist tehakse pilti ja võetakse kõik sõrmejäljed.

"Nad võivad siin olla kuni seitse ööpäeva, kuid seni on keskmine aeg, mil nad siin on, olnud alla 24 tunni. Kiiremad läbivad protsessi kolme tunniga," märkis komissar Koskela.

14 000 seni saabunud inimesest on 1200 käinud politsei erihuvi tõttu põhjalikul ülekuulamisel, peamiselt nende tausta tõttu, sest nad on töötanud politseiniku või sõdurina. Kui protsess võtab aega kauem kui päev, siis on kohapeal võimalus ka magada. Pärast registreerimist ja taotluse esitamist viiakse nad vastuvõtukeskustesse üle riigi.

"Tegin internetis uuringuid, leidsin, et Soome on parim riik"

Vantaa lähedal on üks näide põgenikekeskusest, tegemist on endise büroohoonega, kuhu praegu on paigutatud 63 inimest, pärast renoveerimist loodetakse sinna majutada 250 põgenikku.

Enda sõnul IT-s töötanud ja muusikalembene Ahmed Munjir põgenes Iraagist Bagdadist, sõites koos 60 inimesega väikeses paadis üle Vahemere Kreekasse. Balkani kaudu Saksamaale ja sealt läbi Rootsi Soome jõudnud mees kartis merd kõige rohkem, sest oli lugenud, kuidas paadid põhja lähevad ja inimesed upuvad.

"Mootor peatus mere keskel ja kutsusime piirivalve ja nad vedasid meid Kreeka rannikule," meenutas Munjir.

"Tegin internetis uuringuid, leidsin, et Soome on parim riik. Valisin selle. Küsimus pole külmas või soojas ilmas. Küsimus on ohutuses," vastas ta küsimusele, miks ta näiteks Rootsi ei jäänud.

Oma maha jäänud perekonna loodab ta millalgi järele tuua. Intervjuu ajal ja improvisatsioonipala esitlusel katsuvad teised toaelanikud asju kokku panna, ikkagi külalised kohal. Teises toas on kolm noormeest, kellest AK sai jutule kaks kuud keskuses elanud 23-aastase Mohammadiga Bagdadist.

"Bagdad on mulle ohtlik, sest mind ähvardati tappa. Alustasin Türgist, siis sealt Kreekasse, siis Makedooniasse, sealt Serbiasse, siis Ungarisse, Austriasse, Saksamaale, Taani, Rootsi ja siis lõpuks Soome," rääkis ta ja tunnistas, et tahab jätkata õpinguid keskkoolis ning leida tööd.

Vastuvõtukeskuse elanikel on vaba voli ringi liikuda, kuid eriti palju nad väljas ei käi. See keskus on mõeldud vaid meestele, kes saavad 92 eurot kuus elamiseks ja kellel on kolm korda päevas söök olemas. Mis saab aga edasi, sõltub taotluste läbivaatajatest.

Kõige rohkem on Soome jõudnud iraaklasi

Novembri kolme esimese nädalaga oli Soome migratsiooniameti andmeil 4787-st taotlusest heakskiidu saanud 1434, tagasi lükatud 1009. Seega ei saa kõik taotlejad riiki elama jääda.

Politseikomissar Koskela sõnul saadetakse kolmandik taotlejatest tagasi teise riiki, kas siis Rootsi või Saksamaale, sest nad on seal juba registris. Eelmisel aastal saatis politsei sunniviisiliselt välja 2800 isikut ning vähemalt sama palju on neid ka sel aastal.

Kõige rohkem on Soome jõudnud iraaklasi - ligi 20 000. Sõjatandrist Süüriast on Soome jõudnud 716 inimest.