TALLINKIN OSAKEANTI

EPÄONNISTUI

Tallinkin osakekurssi laskee ja nyt Virossa etsitään syyllisiä ja syynä se että suomalaiset oli kateellisia (eikä ostaneet velkaista Tallinkia).

Syyllistä etsii Viron suurin päivälehti POSTIMEES tänään pääkirjoitussivullaan:

http://www.postimees.ee/131205/esileht/arvamus/185992.php

Ei kyllä kovin tasokasta journalismia. Taso on vähän samaa kuin tällä keskustelupalstalla... Oliskohan kurssin laskuun kuitenkin syynä jokin muu kuin suomalaisten kateus?

19

1781

    Vastaukset

    Anonyymi (Kirjaudu / Rekisteröidy)
    5000
    • Vismari haigla

      niin miksi vanhat osakkaat ovat jättäneet/jättämässä
      uppoavaa laivaa. Eipä taida Siljalle ainakaan näillä näkymillä Virolaista omistajaa.

      • kaksi velkaa

        ei mee kovin hyvin. Ainakin Suomalaisella mittarilla mitattuna. Pitäisikö laittaa silja ja paslink samaan kasaan ja lähettää ne botswanaan bataattilaivoiksi ?


      • ottaako enn pants LISÄÄ vel...
        Pant kirjoitti:

        http://www.epl.ee/artikkel_307415.html?PHPSESSID=4e2aeddcc74c2e9303ffa07176eeb60b

        Tallinki juht Enn Pant: kui Silja oksjon tuleb, siis võtame osa

        Mikk Salu

        Naerusuine reeder Enn Pant viitab, et Silja Line´i ostuks on raha kõrvale pandud.
        Foto: Toomas Volmer

        Tallinki juht Enn Pant räägib vabalt Tallinkist, firma tulevikust, vabast rahast, Silja ostust, aga ei räägi tehingust Ain Hanschmidtiga.

        •• Mis on Tallinki paari järgmise aasta plaanid?
        Riia liiniga on palju tööd. Meie tahe on olemas, aga paar asja vajab lahendamist. Nad küsivad 50-60 krooni sadamatasu reisija kohta. Tallinnas ja Helsingis on see umbes 20 krooni.
        Ja igal järgmisel kevadel tuleme uue laevaga välja. Laeva vahetamine pole auto vahetamine. See on väga suur töö.
        •• Kas Peterburi liin oli viga?
        Kui majanduslikult vaadata, siis oli vist viga. Aga teiselt poolt vaadates saime hea kogemuse. Kui viisaprobleem ükskord laheneb, siis avame liini uuesti. Inimeste huvi on ju alles.
        •• Läänemerel on koht, kus liigub palju rahvast – see on Helsingi-Turu-Stockholmi liin. On see Tallinki meelest koht, kuhu laieneda?

        Miks mitte. Me pole küll otsustanud, kuid ma ei ütle “ei”. Täiesti mõeldav.
        •• Võib see realiseeruda Silja Line’i ostmisega või mõne Silja liini ostmisega?
        See on üks võimalus kindlasti.
        •• Millal te viimati James Sherwoodiga (Silja Line’i omanik – toim) kohtusite?
        Kohtunud oleme temaga väga palju. Sellel aastalgi mitu korda. Ega see tähenda, et kui kokku saame, siis kohe hakatakse rääkima: “Davai, ostame teid ära.” Konkreetselt läbi rääkinud me ei ole.
        Aga võib öelda niimoodi, et nad on ise nüüd ametlikult teatanud, et panevad firma müüki. Arvan, et tuleb avalik oksjon. Ma küll ei tea, kuidas nad kavatsevad selle ellu viia, aga eks varsti saame teada. Ja Tallink on üks oksjonil osaleja.
        •• Mis Silja puhul huvi pakub? Kaubamärk, liinid?
        Mõlemad. Esiteks kaubamärk. Teiseks liinid. Ei saa ju öelda, et Siljal on ainult vanad laevad. Neil on päris mitu head laeva ka.
        •• Kas Tallinkil ikka raha jätkub? Päris mitu uut laeva ja laenugi võetud miljardite eest.
        Aga mis see mitu miljardit loeb, kui sul on ka vara mitme miljardi eest? Tegelikult ongi omakapitali osa sel aastal veidi käest läinud. Meil on liiga palju raha. Igal juhul tuleb see raha kuhugi kiiresti investeerida.
        •• Mis plaanid teil muu äriga on, pean silmas hotellindust ja turismi?
        Hotellindus on ikkagi merereisi laiendus. Pakume kogupaketti. Ega see, et meil on oma hotell, ei tähenda, et me teisi hotelle ei kasuta. Tallink on üks suuremaid hotelliostjaid ja ostame kohti igalt poolt – Virust, Olümpiast jne.
        •• Tallinki hotelliga seoses on kasutusele tulnud selline sõna nagu puukfirma.
        Keegi ajakirjanduses kasutas jah seda sõna, aga kasutagu pealegi. Meil on sõnavabadus.
        •• Tõsi, aga siin on ju loogiline vastuolu. Tallinki suuromanik Enn Pant ühelt poolt ja kinnisvaraomanik Enn Pant teiselt poolt. Üks tahaks võimalikult vähe renti maksta, teine jälle võimalikult palju renti küsida.
        Esiteks, kui seda hotelli tehti, siis otsustasime, et Tallinkil tuleb niigi palju investeerida laevadesse. Selle asemel et hotelli panna. Seda rahagi ei olnud. Ja teiseks, IPO käigus võttis Tallink ennast ju alasti. Seal on kõik kirjas. Võite ju Virust või Olümpiast või suvalise keti käest küsida, kas see rendisumma on ülehinnatud. Vastused on igalt poolt ühesugused – ei ole.
        •• Mõned analüütikud on sõnastanud seda umbes niimoodi: ega see väga ilus pole, aga see on Tallinki ärist nii väike, et see firmat ei mõjuta.
        Mina ütleks, et hotell tootis ka Tallinkile kasumit. Seda võib öelda nii- või naamoodi, aga mina ei näe seal probleemi.
        •• Võib-olla tõesti päriselt seal polegi midagi valesti, aga teoreetiliselt on ju huvide konflikt.
        Võin öelda seda, et meie ei hakka kunagi tegutsema niimoodi, nagu ajakirjanikud omast peast ette ütlevad. Oleme majandust õppinud ja teame, kuidas asjad käivad. Puhtteoreetiliselt võiksin öelda, et me (hotelliomanikud – toim) võiksime ju selle hotelli Tallinkile ära müüa…
        •• Ise ütlesite ennist, et Tallinkil on palju vaba raha…
        Ei noh, praegu on. See kõik pannakse varsti mängu. Aga kui me (Tallink – toim) selle ära ostaksime, siis needsamad analüütikud ütleksid: “Nüüd võeti küll väga riskantne samm ette. Nüüd läks Tallink kinnisvaraturule.”
        •• Kuhu see vaba raha siis läheb? Nende kolme tellitud laeva väljaostmiseks?
        Kõik sinna ei lähe. Ma ei saa seda praegu täpselt öelda. Arvan, et tuleme sellega üpris varsti välja.
        •• Silja ostmiseks on siis ka raha kõrvale pandud?
        See on üks võimalus jah.
        •• Üks asi veel. Kuidas te nii halva tehingu tegite, et nii 160-170 000 krooni eest müüsite miljard krooni väärt osaluse Ain Hanschmidtile?
        Seda teemat ma ei kommenteeriks. See on kahe isiku vaheline küsimus. Kui ma müün teile näiteks selle tooli, siis me ei pea ju seda kommenteerima.
        •• Aga Tallink on suur firma. Avalik firma.
        Arvan, et kui tuleb aeg, küll siis ka räägitakse. Ja küll siis saadakse aru.
        •• Rohkem memuaaride teema?
        Ei ole memuaaride teema. Need on strateegilised asjad, mida ei saa minna järgmisel päeval turule seletama. Paari aasta jooksul räägime.
        •• Ain Hanschmidti ja Haapsalu mudahotellide puhul räägiti tulevikutehingutest. Siin avalikkus kahtlustab, et pigem on tegemist minevikutehinguga.
        Neil on see õigus. Kui peaksin kogu aeg mingeid asju ümber lükkama, siis jääksingi ümber lükkama. Kõikidele küsimustele ma ei jõuaks kunagi vastata.
        •• Selle Ain Hanschmidti looga oleks ju väga lihtne. Kui kaks meest – Enn Pant ja Ain Hanschmidt – ütleksid kolm-neli lauset, mis toimus, siis oleks teema maas.
        Usud sa tõesti, et kui ütleksime kolm-neli lauset, siis rahuneks asi maha? Mitte üks gramm. Sellele kolmele-neljale lausele tuleks kohe sada küsimust juba samal päeval otsa.
        •• Kui ei räägita, siis inimestele tundub, et on midagi varjata.
        Ja loomulikult ongi midagi varjata. See on meie strateegiline nägemus, millest ei saa rääkida.
        •• Mis tüüpi juht te olete? Käite oma laevadel ja konkurentide laevadel silma peal hoidmas?
        Käin päris tihti, konkurentide laevadel vähe. Aga vahel ikka.
        •• Lasite oma Soome juhi hiljuti lahti.
        See oli kahepoolne kokkulepe. Me ei läinud mingisuguse tüliga lahku.
        •• Aga kui on lahkuminek, siis ega päris rahul ei oldud.
        Jah, seda küll. Meie arusaam tulevikust ja firma juhtimisest oli teistsugune. Kui ma istun siin üksinda, siis võib igaüks sisse tulla ja minuga rääkida. Ta päris ei sulanud meie meeskonda. Tallink on aga üks suur meeskond.
        •• Ka sel aastal oli tunda ka Soome-poolset survet. Paljud on avastanud, et Tallink on suur ja edukas konkurent. Kas või see viimatine reovee asi. Mis see on, kas konkurendid lekitavad infot?
        Jah, ma arvan küll. Fakt on see, et see pole reovesi, vaid puhastatud vesi. Nüüd anname selle Helsingi kanalisatsiooni ja merre jõuab see igatahes vähem puhtana. Aga kuna see aktsioon oli nii suurelt organiseeritud, siis andsime järele. Ma lausa üllatusin ja tundsin esimest korda, et Soome ajakirjandus on tõsiselt kallutatud


      • Kääntää
        ottaako enn pants LISÄÄ vel... kirjoitti:

        Tallinki juht Enn Pant: kui Silja oksjon tuleb, siis võtame osa

        Mikk Salu

        Naerusuine reeder Enn Pant viitab, et Silja Line´i ostuks on raha kõrvale pandud.
        Foto: Toomas Volmer

        Tallinki juht Enn Pant räägib vabalt Tallinkist, firma tulevikust, vabast rahast, Silja ostust, aga ei räägi tehingust Ain Hanschmidtiga.

        •• Mis on Tallinki paari järgmise aasta plaanid?
        Riia liiniga on palju tööd. Meie tahe on olemas, aga paar asja vajab lahendamist. Nad küsivad 50-60 krooni sadamatasu reisija kohta. Tallinnas ja Helsingis on see umbes 20 krooni.
        Ja igal järgmisel kevadel tuleme uue laevaga välja. Laeva vahetamine pole auto vahetamine. See on väga suur töö.
        •• Kas Peterburi liin oli viga?
        Kui majanduslikult vaadata, siis oli vist viga. Aga teiselt poolt vaadates saime hea kogemuse. Kui viisaprobleem ükskord laheneb, siis avame liini uuesti. Inimeste huvi on ju alles.
        •• Läänemerel on koht, kus liigub palju rahvast – see on Helsingi-Turu-Stockholmi liin. On see Tallinki meelest koht, kuhu laieneda?

        Miks mitte. Me pole küll otsustanud, kuid ma ei ütle “ei”. Täiesti mõeldav.
        •• Võib see realiseeruda Silja Line’i ostmisega või mõne Silja liini ostmisega?
        See on üks võimalus kindlasti.
        •• Millal te viimati James Sherwoodiga (Silja Line’i omanik – toim) kohtusite?
        Kohtunud oleme temaga väga palju. Sellel aastalgi mitu korda. Ega see tähenda, et kui kokku saame, siis kohe hakatakse rääkima: “Davai, ostame teid ära.” Konkreetselt läbi rääkinud me ei ole.
        Aga võib öelda niimoodi, et nad on ise nüüd ametlikult teatanud, et panevad firma müüki. Arvan, et tuleb avalik oksjon. Ma küll ei tea, kuidas nad kavatsevad selle ellu viia, aga eks varsti saame teada. Ja Tallink on üks oksjonil osaleja.
        •• Mis Silja puhul huvi pakub? Kaubamärk, liinid?
        Mõlemad. Esiteks kaubamärk. Teiseks liinid. Ei saa ju öelda, et Siljal on ainult vanad laevad. Neil on päris mitu head laeva ka.
        •• Kas Tallinkil ikka raha jätkub? Päris mitu uut laeva ja laenugi võetud miljardite eest.
        Aga mis see mitu miljardit loeb, kui sul on ka vara mitme miljardi eest? Tegelikult ongi omakapitali osa sel aastal veidi käest läinud. Meil on liiga palju raha. Igal juhul tuleb see raha kuhugi kiiresti investeerida.
        •• Mis plaanid teil muu äriga on, pean silmas hotellindust ja turismi?
        Hotellindus on ikkagi merereisi laiendus. Pakume kogupaketti. Ega see, et meil on oma hotell, ei tähenda, et me teisi hotelle ei kasuta. Tallink on üks suuremaid hotelliostjaid ja ostame kohti igalt poolt – Virust, Olümpiast jne.
        •• Tallinki hotelliga seoses on kasutusele tulnud selline sõna nagu puukfirma.
        Keegi ajakirjanduses kasutas jah seda sõna, aga kasutagu pealegi. Meil on sõnavabadus.
        •• Tõsi, aga siin on ju loogiline vastuolu. Tallinki suuromanik Enn Pant ühelt poolt ja kinnisvaraomanik Enn Pant teiselt poolt. Üks tahaks võimalikult vähe renti maksta, teine jälle võimalikult palju renti küsida.
        Esiteks, kui seda hotelli tehti, siis otsustasime, et Tallinkil tuleb niigi palju investeerida laevadesse. Selle asemel et hotelli panna. Seda rahagi ei olnud. Ja teiseks, IPO käigus võttis Tallink ennast ju alasti. Seal on kõik kirjas. Võite ju Virust või Olümpiast või suvalise keti käest küsida, kas see rendisumma on ülehinnatud. Vastused on igalt poolt ühesugused – ei ole.
        •• Mõned analüütikud on sõnastanud seda umbes niimoodi: ega see väga ilus pole, aga see on Tallinki ärist nii väike, et see firmat ei mõjuta.
        Mina ütleks, et hotell tootis ka Tallinkile kasumit. Seda võib öelda nii- või naamoodi, aga mina ei näe seal probleemi.
        •• Võib-olla tõesti päriselt seal polegi midagi valesti, aga teoreetiliselt on ju huvide konflikt.
        Võin öelda seda, et meie ei hakka kunagi tegutsema niimoodi, nagu ajakirjanikud omast peast ette ütlevad. Oleme majandust õppinud ja teame, kuidas asjad käivad. Puhtteoreetiliselt võiksin öelda, et me (hotelliomanikud – toim) võiksime ju selle hotelli Tallinkile ära müüa…
        •• Ise ütlesite ennist, et Tallinkil on palju vaba raha…
        Ei noh, praegu on. See kõik pannakse varsti mängu. Aga kui me (Tallink – toim) selle ära ostaksime, siis needsamad analüütikud ütleksid: “Nüüd võeti küll väga riskantne samm ette. Nüüd läks Tallink kinnisvaraturule.”
        •• Kuhu see vaba raha siis läheb? Nende kolme tellitud laeva väljaostmiseks?
        Kõik sinna ei lähe. Ma ei saa seda praegu täpselt öelda. Arvan, et tuleme sellega üpris varsti välja.
        •• Silja ostmiseks on siis ka raha kõrvale pandud?
        See on üks võimalus jah.
        •• Üks asi veel. Kuidas te nii halva tehingu tegite, et nii 160-170 000 krooni eest müüsite miljard krooni väärt osaluse Ain Hanschmidtile?
        Seda teemat ma ei kommenteeriks. See on kahe isiku vaheline küsimus. Kui ma müün teile näiteks selle tooli, siis me ei pea ju seda kommenteerima.
        •• Aga Tallink on suur firma. Avalik firma.
        Arvan, et kui tuleb aeg, küll siis ka räägitakse. Ja küll siis saadakse aru.
        •• Rohkem memuaaride teema?
        Ei ole memuaaride teema. Need on strateegilised asjad, mida ei saa minna järgmisel päeval turule seletama. Paari aasta jooksul räägime.
        •• Ain Hanschmidti ja Haapsalu mudahotellide puhul räägiti tulevikutehingutest. Siin avalikkus kahtlustab, et pigem on tegemist minevikutehinguga.
        Neil on see õigus. Kui peaksin kogu aeg mingeid asju ümber lükkama, siis jääksingi ümber lükkama. Kõikidele küsimustele ma ei jõuaks kunagi vastata.
        •• Selle Ain Hanschmidti looga oleks ju väga lihtne. Kui kaks meest – Enn Pant ja Ain Hanschmidt – ütleksid kolm-neli lauset, mis toimus, siis oleks teema maas.
        Usud sa tõesti, et kui ütleksime kolm-neli lauset, siis rahuneks asi maha? Mitte üks gramm. Sellele kolmele-neljale lausele tuleks kohe sada küsimust juba samal päeval otsa.
        •• Kui ei räägita, siis inimestele tundub, et on midagi varjata.
        Ja loomulikult ongi midagi varjata. See on meie strateegiline nägemus, millest ei saa rääkida.
        •• Mis tüüpi juht te olete? Käite oma laevadel ja konkurentide laevadel silma peal hoidmas?
        Käin päris tihti, konkurentide laevadel vähe. Aga vahel ikka.
        •• Lasite oma Soome juhi hiljuti lahti.
        See oli kahepoolne kokkulepe. Me ei läinud mingisuguse tüliga lahku.
        •• Aga kui on lahkuminek, siis ega päris rahul ei oldud.
        Jah, seda küll. Meie arusaam tulevikust ja firma juhtimisest oli teistsugune. Kui ma istun siin üksinda, siis võib igaüks sisse tulla ja minuga rääkida. Ta päris ei sulanud meie meeskonda. Tallink on aga üks suur meeskond.
        •• Ka sel aastal oli tunda ka Soome-poolset survet. Paljud on avastanud, et Tallink on suur ja edukas konkurent. Kas või see viimatine reovee asi. Mis see on, kas konkurendid lekitavad infot?
        Jah, ma arvan küll. Fakt on see, et see pole reovesi, vaid puhastatud vesi. Nüüd anname selle Helsingi kanalisatsiooni ja merre jõuab see igatahes vähem puhtana. Aga kuna see aktsioon oli nii suurelt organiseeritud, siis andsime järele. Ma lausa üllatusin ja tundsin esimest korda, et Soome ajakirjandus on tõsiselt kallutatud

        Ota meihin yhteyttä.
        http://www.neti.ee/cgi-bin/teema/ARI/Tolketeenused/#Tõlkebürood


      • Opettaja.
        ottaako enn pants LISÄÄ vel... kirjoitti:

        Tallinki juht Enn Pant: kui Silja oksjon tuleb, siis võtame osa

        Mikk Salu

        Naerusuine reeder Enn Pant viitab, et Silja Line´i ostuks on raha kõrvale pandud.
        Foto: Toomas Volmer

        Tallinki juht Enn Pant räägib vabalt Tallinkist, firma tulevikust, vabast rahast, Silja ostust, aga ei räägi tehingust Ain Hanschmidtiga.

        •• Mis on Tallinki paari järgmise aasta plaanid?
        Riia liiniga on palju tööd. Meie tahe on olemas, aga paar asja vajab lahendamist. Nad küsivad 50-60 krooni sadamatasu reisija kohta. Tallinnas ja Helsingis on see umbes 20 krooni.
        Ja igal järgmisel kevadel tuleme uue laevaga välja. Laeva vahetamine pole auto vahetamine. See on väga suur töö.
        •• Kas Peterburi liin oli viga?
        Kui majanduslikult vaadata, siis oli vist viga. Aga teiselt poolt vaadates saime hea kogemuse. Kui viisaprobleem ükskord laheneb, siis avame liini uuesti. Inimeste huvi on ju alles.
        •• Läänemerel on koht, kus liigub palju rahvast – see on Helsingi-Turu-Stockholmi liin. On see Tallinki meelest koht, kuhu laieneda?

        Miks mitte. Me pole küll otsustanud, kuid ma ei ütle “ei”. Täiesti mõeldav.
        •• Võib see realiseeruda Silja Line’i ostmisega või mõne Silja liini ostmisega?
        See on üks võimalus kindlasti.
        •• Millal te viimati James Sherwoodiga (Silja Line’i omanik – toim) kohtusite?
        Kohtunud oleme temaga väga palju. Sellel aastalgi mitu korda. Ega see tähenda, et kui kokku saame, siis kohe hakatakse rääkima: “Davai, ostame teid ära.” Konkreetselt läbi rääkinud me ei ole.
        Aga võib öelda niimoodi, et nad on ise nüüd ametlikult teatanud, et panevad firma müüki. Arvan, et tuleb avalik oksjon. Ma küll ei tea, kuidas nad kavatsevad selle ellu viia, aga eks varsti saame teada. Ja Tallink on üks oksjonil osaleja.
        •• Mis Silja puhul huvi pakub? Kaubamärk, liinid?
        Mõlemad. Esiteks kaubamärk. Teiseks liinid. Ei saa ju öelda, et Siljal on ainult vanad laevad. Neil on päris mitu head laeva ka.
        •• Kas Tallinkil ikka raha jätkub? Päris mitu uut laeva ja laenugi võetud miljardite eest.
        Aga mis see mitu miljardit loeb, kui sul on ka vara mitme miljardi eest? Tegelikult ongi omakapitali osa sel aastal veidi käest läinud. Meil on liiga palju raha. Igal juhul tuleb see raha kuhugi kiiresti investeerida.
        •• Mis plaanid teil muu äriga on, pean silmas hotellindust ja turismi?
        Hotellindus on ikkagi merereisi laiendus. Pakume kogupaketti. Ega see, et meil on oma hotell, ei tähenda, et me teisi hotelle ei kasuta. Tallink on üks suuremaid hotelliostjaid ja ostame kohti igalt poolt – Virust, Olümpiast jne.
        •• Tallinki hotelliga seoses on kasutusele tulnud selline sõna nagu puukfirma.
        Keegi ajakirjanduses kasutas jah seda sõna, aga kasutagu pealegi. Meil on sõnavabadus.
        •• Tõsi, aga siin on ju loogiline vastuolu. Tallinki suuromanik Enn Pant ühelt poolt ja kinnisvaraomanik Enn Pant teiselt poolt. Üks tahaks võimalikult vähe renti maksta, teine jälle võimalikult palju renti küsida.
        Esiteks, kui seda hotelli tehti, siis otsustasime, et Tallinkil tuleb niigi palju investeerida laevadesse. Selle asemel et hotelli panna. Seda rahagi ei olnud. Ja teiseks, IPO käigus võttis Tallink ennast ju alasti. Seal on kõik kirjas. Võite ju Virust või Olümpiast või suvalise keti käest küsida, kas see rendisumma on ülehinnatud. Vastused on igalt poolt ühesugused – ei ole.
        •• Mõned analüütikud on sõnastanud seda umbes niimoodi: ega see väga ilus pole, aga see on Tallinki ärist nii väike, et see firmat ei mõjuta.
        Mina ütleks, et hotell tootis ka Tallinkile kasumit. Seda võib öelda nii- või naamoodi, aga mina ei näe seal probleemi.
        •• Võib-olla tõesti päriselt seal polegi midagi valesti, aga teoreetiliselt on ju huvide konflikt.
        Võin öelda seda, et meie ei hakka kunagi tegutsema niimoodi, nagu ajakirjanikud omast peast ette ütlevad. Oleme majandust õppinud ja teame, kuidas asjad käivad. Puhtteoreetiliselt võiksin öelda, et me (hotelliomanikud – toim) võiksime ju selle hotelli Tallinkile ära müüa…
        •• Ise ütlesite ennist, et Tallinkil on palju vaba raha…
        Ei noh, praegu on. See kõik pannakse varsti mängu. Aga kui me (Tallink – toim) selle ära ostaksime, siis needsamad analüütikud ütleksid: “Nüüd võeti küll väga riskantne samm ette. Nüüd läks Tallink kinnisvaraturule.”
        •• Kuhu see vaba raha siis läheb? Nende kolme tellitud laeva väljaostmiseks?
        Kõik sinna ei lähe. Ma ei saa seda praegu täpselt öelda. Arvan, et tuleme sellega üpris varsti välja.
        •• Silja ostmiseks on siis ka raha kõrvale pandud?
        See on üks võimalus jah.
        •• Üks asi veel. Kuidas te nii halva tehingu tegite, et nii 160-170 000 krooni eest müüsite miljard krooni väärt osaluse Ain Hanschmidtile?
        Seda teemat ma ei kommenteeriks. See on kahe isiku vaheline küsimus. Kui ma müün teile näiteks selle tooli, siis me ei pea ju seda kommenteerima.
        •• Aga Tallink on suur firma. Avalik firma.
        Arvan, et kui tuleb aeg, küll siis ka räägitakse. Ja küll siis saadakse aru.
        •• Rohkem memuaaride teema?
        Ei ole memuaaride teema. Need on strateegilised asjad, mida ei saa minna järgmisel päeval turule seletama. Paari aasta jooksul räägime.
        •• Ain Hanschmidti ja Haapsalu mudahotellide puhul räägiti tulevikutehingutest. Siin avalikkus kahtlustab, et pigem on tegemist minevikutehinguga.
        Neil on see õigus. Kui peaksin kogu aeg mingeid asju ümber lükkama, siis jääksingi ümber lükkama. Kõikidele küsimustele ma ei jõuaks kunagi vastata.
        •• Selle Ain Hanschmidti looga oleks ju väga lihtne. Kui kaks meest – Enn Pant ja Ain Hanschmidt – ütleksid kolm-neli lauset, mis toimus, siis oleks teema maas.
        Usud sa tõesti, et kui ütleksime kolm-neli lauset, siis rahuneks asi maha? Mitte üks gramm. Sellele kolmele-neljale lausele tuleks kohe sada küsimust juba samal päeval otsa.
        •• Kui ei räägita, siis inimestele tundub, et on midagi varjata.
        Ja loomulikult ongi midagi varjata. See on meie strateegiline nägemus, millest ei saa rääkida.
        •• Mis tüüpi juht te olete? Käite oma laevadel ja konkurentide laevadel silma peal hoidmas?
        Käin päris tihti, konkurentide laevadel vähe. Aga vahel ikka.
        •• Lasite oma Soome juhi hiljuti lahti.
        See oli kahepoolne kokkulepe. Me ei läinud mingisuguse tüliga lahku.
        •• Aga kui on lahkuminek, siis ega päris rahul ei oldud.
        Jah, seda küll. Meie arusaam tulevikust ja firma juhtimisest oli teistsugune. Kui ma istun siin üksinda, siis võib igaüks sisse tulla ja minuga rääkida. Ta päris ei sulanud meie meeskonda. Tallink on aga üks suur meeskond.
        •• Ka sel aastal oli tunda ka Soome-poolset survet. Paljud on avastanud, et Tallink on suur ja edukas konkurent. Kas või see viimatine reovee asi. Mis see on, kas konkurendid lekitavad infot?
        Jah, ma arvan küll. Fakt on see, et see pole reovesi, vaid puhastatud vesi. Nüüd anname selle Helsingi kanalisatsiooni ja merre jõuab see igatahes vähem puhtana. Aga kuna see aktsioon oli nii suurelt organiseeritud, siis andsime järele. Ma lausa üllatusin ja tundsin esimest korda, et Soome ajakirjandus on tõsiselt kallutatud

        Lukemaan.
        http://members.surfeu.fi/kalevi.kantele/viro.html


      • hölmö ole

    • toimintaa

      Listataan firma pörssiin ja jos rahaa ei heti ala tulemaan kassi kaupalla niin syyllinen on löydettävä.

      Kukaanhan ei tietenkään ota vastuuta, koska ei uskalla :)

      Syyllisiksi varmaan saadaan loppujen lopuksi suomalaiset, kun eivät ostaneet Tallinkin osakkeita.

    • tontti ostettuna

      Osakeanti on onnistunut.

      Kaikki osakket merkittiin, nyt kaikki vain jännittävät sen hintaa !

      • vanha mutta hyvä

        Mulle riittää Rosella, eikä mua haittaa vaikka matkalippu on 30% halvempi kuin Tallinkilla.

        Ja se kauhean kallis suomalainen työntekijäkin Rosellalla työskentelee... ja jätevedetkin tuodaan puhdistamoon. Nyt vaan odotetaan, koska Tallinkin kupla puhkeaa. Helppohan sitä on ostaa mitä vaan - velaksi. Maksaminen onkin sitten vaikeampaa.


      • lehmän häntä

        14.12 klo 10.00 526, klo 14.00 520........


      • Vaatleja
        lehmän häntä kirjoitti:

        14.12 klo 10.00 526, klo 14.00 520........

        että osakkeita ostetaan useinmiten pitkällä tähtäimellä. Päiväkohtainen osakekurssi vaihtelee paljon. Muista sitten kirjoittaa tänne myös sitten kun se nousee:)


      • Longyear

        Olet oikeassa - kaikki on tehtävä pitkällä ajalla !


      • tehtävä
        Longyear kirjoitti:

        Olet oikeassa - kaikki on tehtävä pitkällä ajalla !

        ennen ostoa, Tallink on korviaan myöten veloissa. Ovat tilanneet uusia laivoja ja rahaa ei ole. Siksi osakeanti tehtiin. Suuromistajat mukaanlukien tämä uusi tj mehtonen ovat turvanneet sijoituksensa sillä, että Tallinkin monet toiminnat laivoilla ja hotelleissa tehdään toisten firmojen piikkiin ja rahat ohjataan ties minne. Onneksi suurin osa suomalaisia olivat fiksuja ja eivät sijoittaneet tähän paskalinkkiin


    • hohhoijjaa

      >Tallinkin osakekurssi laskee

      Noinhan sitä on lähes jokaisen suomalaisenkin firman osakeannin jälkeen. Varsinkin silloin, kun on tullut ylimerkityksi kolmikertaisesti kuten Tallinkinkin tapauksessa.

    • Via Baltica

      Tallink on ostamassa Silja Linen ?

      • ja avaruuden

        Raha polttelee näppejä... Yleensä lapsilla ja nuorilla, mutta tässä tapauksessa koko Tallinkin johtokunnalla.

        Eiköhän vauhti ja velkamäärä ole vähän liian suuret...


      • konnasilm
        ja avaruuden kirjoitti:

        Raha polttelee näppejä... Yleensä lapsilla ja nuorilla, mutta tässä tapauksessa koko Tallinkin johtokunnalla.

        Eiköhän vauhti ja velkamäärä ole vähän liian suuret...

        He ostavat vain Silja Linen Tukholman toiminnot !


    Ketjusta on poistettu 0 sääntöjenvastaista viestiä.

    Luetuimmat keskustelut

    1. Mihin Ilkka Kanerva kuoli?

      Kun näin jokin aika sitten kuvan riutuneen näköisestä Kanervasta, sanoin vaimolle että haimasyövältä vaikuttaa. Vaimon isä oli kuollut kyseiseen tauti
      Maailman menoa
      403
      30893
    2. Martinan lapset JÄLLEEN valjastettu valkopesureiksi

      Ei tuo nainen todellakaan täysillä käy. Vauvakin tajuaa että kysymykset ja vastaukset ovat Martinan itsensä tekemiä, lapset vastaa mitä on käsketty. J
      Kotimaiset julkkisjuorut
      476
      4215
    3. Sofia Belorf ja Sonja Aiello

      Viihtyvät yhdessä dinnerillä. Pienet piirit. Mitä ajatuksia herättää ?
      Kotimaiset julkkisjuorut
      97
      2735
    4. Stefu LOISTAVAA!

      Ilmeisesti joku vedonlyönti tms, selvinpäin-elämästä👍👍👍 ilmankos ei ole Sofiaa näkynyt. Miten tän parin nyt käy, kun viimi ei maksettuna enää virta
      Kotimaiset julkkisjuorut
      133
      1901
    5. Teille, Venäjällä pelottelijat

      Oletatteko ja väitättekö te, että Venäjä pystyisi tuosta vain miehittämään Suomen?
      Maailman menoa
      591
      1670
    6. Ilkka Kanerva on kuollut

      74-vuotiaana.
      Maailman menoa
      86
      1596
    7. Kakista se ulos nainen vihdoin viimein

      Että haluat, kummatkin halutaan. Otan sinut kuumaan syleilyyn sitten.
      Ikävä
      75
      1570
    8. Ujostuttaa eräs aikuinen mies...

      Mitä se tämmönen on... tuo mies aiheuttaa minulle ylimääräsiä tykytyksiä... Rohkeampana pyytäsin häntä ulos mut jospa hän... Miten mun vaistot ilmoit
      Ikävä
      59
      1506
    9. Jos me käytäs nainen

      Ulkona niin mitkä olisi ne kolme asiaa joita tahtoisit kysyä tai kertoa minulle?
      Ikävä
      72
      1250
    Aihe