Üks Eesti paremaid kolhoose oli Pärnumaal Libatses tegutsenud Edasi, see oli lausa miljonärkolhoos. Selle järeltulijad on osaühingud Agroland Süd ja Halinga.
Kohtusin OÜ Halinga juhi Raul Peetsoniga. Edasi kolhoosi käekäik pärast ühismajandite lagunemist ei olnud roosiline. Ahvenamaa ärimehed moodustasid osaühingu, mis lõpetas krahhiga. Pärast seda otsisid sealmail suurt tulu veel mitmed firmad, lüpsikarja omanikuks sai Lacto Agro ja Jacob Haydari. Ka see firma lõpetas halvasti. 2000. aastal ostsid järelejäänud vara OÜ Agroland Süd ja OÜ Halinga, kes tegutsevad ühiselt. Nendel on senini hästi läinud. Kahe peale on 95 töötajat. On 1250 lüpsilehma, teravilja kasvatatakse 4200 hektaril. Kolhoosiaegne piima väljalüps on ammu ületatud, praegu saadakse enam kui 7500 kg piima lehma kohta. Seakasvatusest on loobutud.
Spetsialiste on varasemast tunduvalt vähem. Osaühistul on ainult raamatupidaja, agronoom, tehnikajuht ja loomakasvatusjuht. Töö on muutunud efektiivsemaks. Sellele on tublisti kaasa aidanud kaasaegsed kommunikatsioonivahendid, arvutid ja mobiiltelefonid. Jõukal Edasi kolhoosil oli võimalus võtta tööle paremaid spetsialiste ja töölisi. Nende inimeste oskused ja töökultuur on säilinud. Pärast kolhoosi lagunemist suurt tööpuudust ei tekkinud, lähedal on Pärnu ja Pärnu-Jaagupi, sinna ikka töökohti saadi. Ka praegu sealkandis tööpuudust ei ole. Ümbruses on ka hästi toime tulevaid talusid ning vastasseisu suure ja väikese majandi vahel pole. Kahjuks kipuvad 10–20 lehmaga väiketalud hääbuma, sest ei suudeta masinaid hankida. Traktor maksab nii väikesele talule kui suurele osaühingule ikka miljon krooni. Traktori kasutamine suures osaühingus on aga tunduvalt efektiivsem kui talus. Euroopa Liiduga ühinemisel olid lootused suuremad, kui oli tulemus. Põllusaaduste hinnad ei tõusnud.
Sõidan Libatsesse. Silma hakkab, et suured elumajad on korras. Majade ümbruses kasvab palju puid-põõsaid, eelmisel suvel korralikult niidetud muruplatsidel on tärkamas varakevadine rohi. Ajasime juttu Edasi kolhoosi viimase esimehe Vello Printsiga. “Edasi kolhoosi jõukale järjele aitamine oli minu elutöö,” meenutas Vello Prints. Ta oli kolhoosi esimeheks 1969. aastast kuni kolhoosiaja lõpuni. Kolhoosi jõukuse peapõhjusena mainis ta inimesi, kes tahtsid ja oskasid hästi tööd teha. Peaagronoom oli teeneline agronoom Arnold Erm, tehnikajuht teeneline ratsionaliseerija Lembit Tamvere, teenelise aunimetust kandis ka zootehnik Toomas Ott. Kolhoos ehitas kümme suurt paneelelamut 140 korteriga, lisaks veel individuaalelamuid. Tööle tulijaid olid korterid ootamas.
Vastupidi praegusele ajale, kui inimesed sõidavad Pärnusse tööle, toodi suvel hommikuti kaks bussitäit inimesi linnast maale, kolhoosi tööle.
Aja jooksul on elu siiski normaliseerunud. Inimesed on leidnud töö ja teenistuse, töötuid on võib-olla mõni üksik. Kahju, et noori enam maale ei tule. Seetõttu on tunda tööjõupuudust.
Kohtusin OÜ Halinga juhi Raul Peetsoniga. Edasi kolhoosi käekäik pärast ühismajandite lagunemist ei olnud roosiline. Ahvenamaa ärimehed moodustasid osaühingu, mis lõpetas krahhiga. Pärast seda otsisid sealmail suurt tulu veel mitmed firmad, lüpsikarja omanikuks sai Lacto Agro ja Jacob Haydari. Ka see firma lõpetas halvasti. 2000. aastal ostsid järelejäänud vara OÜ Agroland Süd ja OÜ Halinga, kes tegutsevad ühiselt. Nendel on senini hästi läinud. Kahe peale on 95 töötajat. On 1250 lüpsilehma, teravilja kasvatatakse 4200 hektaril. Kolhoosiaegne piima väljalüps on ammu ületatud, praegu saadakse enam kui 7500 kg piima lehma kohta. Seakasvatusest on loobutud.
Spetsialiste on varasemast tunduvalt vähem. Osaühistul on ainult raamatupidaja, agronoom, tehnikajuht ja loomakasvatusjuht. Töö on muutunud efektiivsemaks. Sellele on tublisti kaasa aidanud kaasaegsed kommunikatsioonivahendid, arvutid ja mobiiltelefonid. Jõukal Edasi kolhoosil oli võimalus võtta tööle paremaid spetsialiste ja töölisi. Nende inimeste oskused ja töökultuur on säilinud. Pärast kolhoosi lagunemist suurt tööpuudust ei tekkinud, lähedal on Pärnu ja Pärnu-Jaagupi, sinna ikka töökohti saadi. Ka praegu sealkandis tööpuudust ei ole. Ümbruses on ka hästi toime tulevaid talusid ning vastasseisu suure ja väikese majandi vahel pole. Kahjuks kipuvad 10–20 lehmaga väiketalud hääbuma, sest ei suudeta masinaid hankida. Traktor maksab nii väikesele talule kui suurele osaühingule ikka miljon krooni. Traktori kasutamine suures osaühingus on aga tunduvalt efektiivsem kui talus. Euroopa Liiduga ühinemisel olid lootused suuremad, kui oli tulemus. Põllusaaduste hinnad ei tõusnud.
Sõidan Libatsesse. Silma hakkab, et suured elumajad on korras. Majade ümbruses kasvab palju puid-põõsaid, eelmisel suvel korralikult niidetud muruplatsidel on tärkamas varakevadine rohi. Ajasime juttu Edasi kolhoosi viimase esimehe Vello Printsiga. “Edasi kolhoosi jõukale järjele aitamine oli minu elutöö,” meenutas Vello Prints. Ta oli kolhoosi esimeheks 1969. aastast kuni kolhoosiaja lõpuni. Kolhoosi jõukuse peapõhjusena mainis ta inimesi, kes tahtsid ja oskasid hästi tööd teha. Peaagronoom oli teeneline agronoom Arnold Erm, tehnikajuht teeneline ratsionaliseerija Lembit Tamvere, teenelise aunimetust kandis ka zootehnik Toomas Ott. Kolhoos ehitas kümme suurt paneelelamut 140 korteriga, lisaks veel individuaalelamuid. Tööle tulijaid olid korterid ootamas.
Vastupidi praegusele ajale, kui inimesed sõidavad Pärnusse tööle, toodi suvel hommikuti kaks bussitäit inimesi linnast maale, kolhoosi tööle.
Aja jooksul on elu siiski normaliseerunud. Inimesed on leidnud töö ja teenistuse, töötuid on võib-olla mõni üksik. Kahju, et noori enam maale ei tule. Seetõttu on tunda tööjõupuudust.
Vastaukset 2
Vanhimmat
On vaikea lukea, kun kaikki lauseet ovat samassa "pötkössä".
Tee kappaleita asian etenemisen mukaan.
Mõttetu mulin!...Mida sa sellega öelda tahtsid?