Vieläkö Virosta tullaan poimimaan marjoja suomalaisille marjatiloille ensi kesänä. Poimijoista on ollut puutetta ainakin mansikkatiloilla Keski-Suomessa. Viime kesä tosin oli kovin sateinen, ettei marjoja tullut kovin paljon.
Tänne mahtuisi poimijoita entiseen malliin.
Tänne mahtuisi poimijoita entiseen malliin.
Vastaukset 6
Vanhimmat
Virolaista ihmistä ei enää voi kusettaa.Marjatilat käytti vuosia hyväkseen Virolaisia poimijoita mutta se aika on jo onneksi ohi.
että monen virolaisen painajaisissa helvetti sijaitsee Suonenjoella. Ulkomaalaisia kusetetaan aina. Suomalaiset kyllä tietävät, että paskaduunien paskaduuni on mansikanpoiminta. Nyt niillä on jotain thaimaalaisia niillä pelloilla. Sääliksi käy.
Mis ajast töö häbiasi on?
Tean tuttavat õpetajat Eestist, kes käis kunagi aastaid maasikaid korjamas, hiljem võttis ka oma kümneaastase poja kaasa. Sellel ajal oli see päris suur raha. Poiss oli väga uhke OMA TEENITUD raha üle. Niipalju veel, et tegemist polnud üldse mingite vaeste inimestega.
Nemad küll ei häbenenud. Soomes aga hirmus häbiasi – oleks lastele päris paras töö, aga kus sa sellega! Parem las longerdavad kusagil niisama ringi, vahivad üksteisele tuima näoga otsa ja näsivad hamburgerit vanematelt mangutud taskuraha eest.
Kuuldavasti oli sel ajal tõesti maksmisega mingeid probleeme – mõnes kohas veeretati iga penni sõrmede vahel, aga need kohad vist jäid ilma ka eestlastest.
Kasvatage jah lapsi nii, et tööd teha piinlik on. Aga kõigist ei saa IT-insinöörit ja ministrid nagunii!
seda, et tegeliku töö maksumusest asemel makstakse vöörtöölistele tunduvalt vähem.
On juhtumeid, kus eestlase töökoormus oli tunduvalt suurem vörreldes soomlasega, kuid tasu said mölemad samaväärselt.
See kirjutis oli üldiselt mõeldud.
Kuidagi imelik on see värk, et kartulid pannakse masinaga maha ja siis oodatakse, et keegi väljaspoolt Soomet tuleb ja need üles võtab.
Möödunud aastal lausa telekas uudistes üks kartulikasvataja ütles, et kui venemaalt tööjõudu poleks, jääksid soomlased varase kartulita.
Koolimajade ümbrused on mõnes kohas räämas, aga õpilased ei pea midagi tegema.
Elan maakohas ja sõidan palju ringi. Kusagil ei näe aiatöödel lapsi. Ei oska siin nüüd mingit võrdusmärki panna - ehk ka Eesti on hakanud "arenema". Vanasti pidid küll lapsed peenraid rohima ja marju korjama. Meil suvilas ema ikka ütles, et kes midagi ei tee, see talvel moosi ka ei söö!
Eestis toimisid suviti õpilasmalevad ja üliõpilasmalevad. Koos tehti tööd ja koos veedeti vaba aega. Noored said teenida omale taskuraha.
Praegu on Eesti noortel ehk raskem suviti tööd leida, kuigi nad tahaksid, et ka neil oleks tegevust ja omateenitud taskuraha.
Palju on ka noori, kes näiteks teenivad kuskilgi välismaal omale õppimisrahad. Päeval õpivad, õhtul töötavad nendesamades "paskaduunides". Lisaks lahtisele peale ka lahtised käed ja ei nendel ei ole aega mõelda sellele, kas keegi vaatab neile ülevalt alla a la "oled madalale langenud". Hiljem on nendest saanud tublid firmajuhid, keda siis jälle mõni punktiir nimetab halvustavalt kapitalistiks.
Igati tore, et inimene rühib elus edasi ja on elueesmärk.
Paljudel soome noortel aga vastupidi: oleks tegevust tööl, aga ise ei taheta tööl käia. Põlatakse ära.Kuigi samas olen näinud palju neid soome noori, kes kõigele vaatamata usinalt sellessamas Mäkkäris töötavad ja veel naeratavad ka klientidele.
Nii et tegu rohkem koduste väärtushinnangutega, mida noortele õpetatakse.