¤¤¤¤Virolaiset vaativat anteeksipyyntöä
Kirjoittanut: .............. 26.3.2009 klo 14.46
Milloin Viro pyytää anteeksi keskitysleireillään tappamiltaan juutalaisilta? Ei riittäisi edes kymmentuhatta anteeksipyyntö ¤¤¤
Eesti Vabariigi loomisega 1918 algas uus etapp Eesti
juutide elus. Juudid võtsid osa ka Eesti Vabadussõjast -
110 oli mobiliseerituid ja 68 juuti läks vabatahtlikult.
Oma olemasolu esimestest päevadest peale suhtus Eesti Vabariik
lojaalselt kõikidesse rahvustesse, kes tema territooriumil
elasid. Valitsus otsis teid rahvusliku vaenu ja
eraldatuse ületamiseks. Sel taustal toimus juudi kogukonna
poliitilise ja kultuurilise aktiivsuse jõuline kasv.
Varsti täitus ka juutide unistus kultuuricmavalitsuse
saamise kohta. Nimelt võttis Eesti Vabariigi valitsus
12. veebruaril 1925 vastu seaduse vähemusrahvuste kultuuromavalitsuse
kohta.
Vähemusrahvuste kultuuromavalitsus on erandlik nähtus
Euroopa kultuuriloos. Sellepärast äratas juudi kultuuromavalitsus
Eestis suurt tähelepanu maailma juutluse seas.
Juudi ülemaailmne organisatsioon andis sel puhul Eesti valitsusele
üle tänu-sertifikaadi.
1936. aastal tähistati
Tallinnas pidulikult kultuuromavalitsuse 10. aastapäeva.
Väikese juudi kogukonna rahuliku ja aktiivse elu katkestas
järsult Eesti okupeerimine 1940. aastal Nõukogude
Liidu poolt. Kultuuromavalitsus koos koigi institutsioonidega
likvideeriti juulis 1940. Sama aasta juulis-augustis
suleti kõik organisatsioonid, ühingud, seltsid, korporatsioonid.
Suur hulk juute represseeriti 14. juunil 1941.
Pärast Eesti okupeerimist Saksa vägede poolt 1941 . aastal
mõrvati kõik juudid, kes ei põgenenud Nõukogude Liitu
(1942. a. oli Eesti territoorium kuulutatud juba "Judenfreiks").
Pärast sõda Eestis juudi kultuurielu taassündi ei toimunud.
See oli kommunistliku partei ja Nõukogude valitsuse
väärastunud rahvuspoliitika paratamatu tulemus. Sügav
vaen sionismi vastu ja samal ajal kõige juudiliku samastamine
sionismiga tegid juutide jaoks oma kultuuri viljelemise
võimatuks kogu Nõukogude Liidus. Rahvuslik mälu kustus.
Eestis kasvas üles põlvkond (mujal Nõukogude Liidus
mitu põlvkonda), kes ei tunne oma emakeelt, oma rahva ajalugu,
religiooni, kirjandust jm. Sellepärast on 1988. aastal
Eestis loodud Juudi Kultuuri Seltsi püüdluseks taastada
oma rahva mälu, tuua juudid tagasi oma rahvusliku
kultuuri lätetele.
Eugenia Gurin-Loov
http://eja.pri.ee/history/jews_in__eesti_es.pdf
http://eja.pri.ee/history_es.html
Kirjoittanut: .............. 26.3.2009 klo 14.46
Milloin Viro pyytää anteeksi keskitysleireillään tappamiltaan juutalaisilta? Ei riittäisi edes kymmentuhatta anteeksipyyntö ¤¤¤
Eesti Vabariigi loomisega 1918 algas uus etapp Eesti
juutide elus. Juudid võtsid osa ka Eesti Vabadussõjast -
110 oli mobiliseerituid ja 68 juuti läks vabatahtlikult.
Oma olemasolu esimestest päevadest peale suhtus Eesti Vabariik
lojaalselt kõikidesse rahvustesse, kes tema territooriumil
elasid. Valitsus otsis teid rahvusliku vaenu ja
eraldatuse ületamiseks. Sel taustal toimus juudi kogukonna
poliitilise ja kultuurilise aktiivsuse jõuline kasv.
Varsti täitus ka juutide unistus kultuuricmavalitsuse
saamise kohta. Nimelt võttis Eesti Vabariigi valitsus
12. veebruaril 1925 vastu seaduse vähemusrahvuste kultuuromavalitsuse
kohta.
Vähemusrahvuste kultuuromavalitsus on erandlik nähtus
Euroopa kultuuriloos. Sellepärast äratas juudi kultuuromavalitsus
Eestis suurt tähelepanu maailma juutluse seas.
Juudi ülemaailmne organisatsioon andis sel puhul Eesti valitsusele
üle tänu-sertifikaadi.
1936. aastal tähistati
Tallinnas pidulikult kultuuromavalitsuse 10. aastapäeva.
Väikese juudi kogukonna rahuliku ja aktiivse elu katkestas
järsult Eesti okupeerimine 1940. aastal Nõukogude
Liidu poolt. Kultuuromavalitsus koos koigi institutsioonidega
likvideeriti juulis 1940. Sama aasta juulis-augustis
suleti kõik organisatsioonid, ühingud, seltsid, korporatsioonid.
Suur hulk juute represseeriti 14. juunil 1941.
Pärast Eesti okupeerimist Saksa vägede poolt 1941 . aastal
mõrvati kõik juudid, kes ei põgenenud Nõukogude Liitu
(1942. a. oli Eesti territoorium kuulutatud juba "Judenfreiks").
Pärast sõda Eestis juudi kultuurielu taassündi ei toimunud.
See oli kommunistliku partei ja Nõukogude valitsuse
väärastunud rahvuspoliitika paratamatu tulemus. Sügav
vaen sionismi vastu ja samal ajal kõige juudiliku samastamine
sionismiga tegid juutide jaoks oma kultuuri viljelemise
võimatuks kogu Nõukogude Liidus. Rahvuslik mälu kustus.
Eestis kasvas üles põlvkond (mujal Nõukogude Liidus
mitu põlvkonda), kes ei tunne oma emakeelt, oma rahva ajalugu,
religiooni, kirjandust jm. Sellepärast on 1988. aastal
Eestis loodud Juudi Kultuuri Seltsi püüdluseks taastada
oma rahva mälu, tuua juudid tagasi oma rahvusliku
kultuuri lätetele.
Eugenia Gurin-Loov
http://eja.pri.ee/history/jews_in__eesti_es.pdf
http://eja.pri.ee/history_es.html
Vastaukset 5
Vanhimmat
Kas katus on läänerannale sõitnud või.
ja keri magama!
Mina lugesin siit välja, et eestlastel pole nagu põhjust andeks palumiseks. Eesti Vabariigis oli juutidel hea elada, sellist autasugi pole ükski muu riik saanud.
Kirjutatud oli see ühe eelpool kirjutanud inimese küsimuse peale - millal eestlased kavatsevad andeks paluda.
Kui sul on midagi arukat lisada, tee seda.
hulgas on neid nõdrameelseid inimesi.
eks kole raske. kui midagi eelnevate kommentaaride puhul lisada, siis ikka arusaadavas keeles, "pliiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiz"
? on see kena?