Uus elu vanas tuttavas linnas

Oleme mehega kolinud tasapisi viimase kahe aasta jooksul üle lahe Tallinna, linna mida mina tunne juba lapsepõlvest, st. ajast millal isegi pisike Vanemuine veel ei sõitnud.
Mina jään ühe kuu pärast pensionile ja minu netopension ületab kolmekordselt eesti keskmise brutopalga. Mees on eesti autokoolis ja õpib ka aktiivselt eesti keelt pähe. Talle on tööülesandeid juba Tallinnast üles leitud. Rajame praegu kõrvalkorterisse büroot, töökoda ja külalisruumi. Ma töötan juba nüüd lepingulise tehnilise tõlkijana inglise ja saksa keelest eesti või soome keelde. Meil on omaette ettevõte nii et me maksusid tegelikult Eestis ei maksa ja sissetulek jääb sedavõrd väikseks et meie firma käibemaksukohustuslik ka ei ole.
Ühe kummalise kommendi saime ikka ühe endise poliitvangi suust, kes süüdistas meid parasiitideks. Ma küll ei saa aru mis parasiit selline on kes Eestisse üle kannab oma pensioni ja veel selle peale töötab Eestis.
Või siis mõni Soomes elav eestlane ütleb et ta vihkab Eestit, kuna valitsus ei suuda tagada piisavat palka. Ja mulle edasi: "Sul on hea sinna minna oma hiigelpensioniga". Mida see siis peaks tähendama? Kas seda et ma peaksin Soome hinnataset vabatahtlikult välja kannatama? Soome on ju Euroopa kalleim riik ja Soomes on korterid ka kõige kallimad. Isegi Berliinist saab üürida kortereid umbes Tallinna hindadega, Soomes ja eriti Helsigis on nad kolm-neli korda kallimad.