Tahaks rohkem teada Soome vanema ajaloo kohta. Neti lehed piirduvad enamasti infoga sellest, kuidas Turu linn loodi, mida rootslased tegid, ehitasid, venelaste tulek, nende poolt m6nede m6isade rajamine jne.
Mind aga huvitab hoopis see, kuidas elasid soomlased ise. Tunnen p6lisrahva vastu palju suuremat huvi kui v66rv6imu tegemiste vastu. Mida nad tegid, kuidas oli soomlaste elu-olu jne. See on palju huvitavam.
Niisiis on mul tekkinud m6ned kysimused, millele vastust ei leia.
1) Kuidas käis Soome alade muistne vallutamine?
2) Miks Soomes on nii vähe keskaegseid ehitisi? Tean, et rootslased ei olevat siin olnud nii k6vad rahva seljas elajad kui sakslased Eestis. Kuid ma ei saa aru, miks siin ei ole rootslaste m6isu ja muid uhkeid ehitisi. Keegi pidi ju kohal olema, et makse koguda jne. Suurem osa m6isu pärinevad vene ajast ja on välimuselt umbes sama tagasihoidlikud kui Eesti seegid.
Seega järeldasin, et kuna v66rv6imud v6tsid siin inimestelt vähem maklse, siis oli kohalikel "parunutel" vähem raha ja ei saanud selliseid lossikesi rajada. Ok. Aga siis tekkis mul kysimus, et kui soomlastel oli vabam elu ja vähem makse, siis kus on soomlaste endi vanad ehitised?! Mis nendega juhtus? Sest loogiline on, et kui rahvast siin nii k6vasti alla ei surutud, siis peaks sellest ajast pärinema rohkelt soomlaste endi ilusaid ehitisi ja kultuuri- ajaloomälestisi?
PS. Turu, Hämeenlinna jne kindlustest olen teadlik, need ei puutu nii palju mind huvitavasse teemasse.
Tore oleks, kui siin leiduks ka m6ni viisakas soomlane, kes oskaks oma maa ajalugu tutvustada. Loodetavasti ei solgita sedagi teemat ära.
Mind aga huvitab hoopis see, kuidas elasid soomlased ise. Tunnen p6lisrahva vastu palju suuremat huvi kui v66rv6imu tegemiste vastu. Mida nad tegid, kuidas oli soomlaste elu-olu jne. See on palju huvitavam.
Niisiis on mul tekkinud m6ned kysimused, millele vastust ei leia.
1) Kuidas käis Soome alade muistne vallutamine?
2) Miks Soomes on nii vähe keskaegseid ehitisi? Tean, et rootslased ei olevat siin olnud nii k6vad rahva seljas elajad kui sakslased Eestis. Kuid ma ei saa aru, miks siin ei ole rootslaste m6isu ja muid uhkeid ehitisi. Keegi pidi ju kohal olema, et makse koguda jne. Suurem osa m6isu pärinevad vene ajast ja on välimuselt umbes sama tagasihoidlikud kui Eesti seegid.
Seega järeldasin, et kuna v66rv6imud v6tsid siin inimestelt vähem maklse, siis oli kohalikel "parunutel" vähem raha ja ei saanud selliseid lossikesi rajada. Ok. Aga siis tekkis mul kysimus, et kui soomlastel oli vabam elu ja vähem makse, siis kus on soomlaste endi vanad ehitised?! Mis nendega juhtus? Sest loogiline on, et kui rahvast siin nii k6vasti alla ei surutud, siis peaks sellest ajast pärinema rohkelt soomlaste endi ilusaid ehitisi ja kultuuri- ajaloomälestisi?
PS. Turu, Hämeenlinna jne kindlustest olen teadlik, need ei puutu nii palju mind huvitavasse teemasse.
Tore oleks, kui siin leiduks ka m6ni viisakas soomlane, kes oskaks oma maa ajalugu tutvustada. Loodetavasti ei solgita sedagi teemat ära.
Vastaukset 6
Vanhimmat
on aastade jooksul maha pölenud ja mädanenud. Aga kui sa Pohjanmaa maakonnas reisid saad näha paljud ilusad vanad puumajad kus on kaks korrust. Nende ead vöib olla 100-200 a.
Tähtis asi on et Soomes elasid mitte pool miljonid elanikku kolmsada aastad tagasi.
Soovin et saad aru minu üritusest sinule eesti keeles vastada.
Jaa, saan aru kyll. Aitäh. Sinu eesti keel pole midagi nii kehva:)
http://www.tie.to/kartanot/
Need on ju peaasjalikult 1800 algaastatel ehitatud, jäävad vist vene aega. Aga enne seda pidi ju ka midagi olema? Isegi Eestis on säilinud palju-palju vanemaid hooneid ja rajatisi - 11-ndast sajandistki on säilinud veel selged märgid. Kas siinmail siis soomlased ise ei ehitanud kivist mitte kui midagi?
Ja eestlaste rahvaarv oli ristiusu toomise paikku kusagil 300000-nde ringis, soomlasi olevat olnud siis kusagil 250000. See pole ju nii suur erinevus. Ma lihtsalt ei saa aru praegu :(
nagu muinsatel eestlastel on olnud.
Juhani Salokannel, Tuglas-seuran lehden päätoimittaja:
"Siinä missä Suomen historiamme katoa ristiretkien tuolla puolen kansanrunojen taruhahmoksi, hautalöytöjen miekankahvoiksi ja ruukunkappaleiksi, tietävät virolaiset mainita nimeltä omat kuninkaansa. Heidän muinaislinnansa - esimerkiksi Varbola, Loone, Keava - todistavat kaikessa massiivisuudessaan pitkälle organisoituneesta yhteiskunnasta."
Heikki Ylikangas, emeritusprofessori:
"Baltiassa pelto muodosti talouden perustan jo esikristillisen ajan lopulla. Pelto pakotti niin hyvin yhteiskunnallisen järjestäytymisasteen korottamiseen kuin jäämään paikoilleen ja puolustautumaan. Saksalainen ritarikunta pystyi valloittamaan Viron vain sodalla, kun taas ruotsalaiset laskivat Suomen valtansa alle tehokasta vastarintaa kohtaamatta, koska siihen aikaan meidän esi-isämme vasta metsästivät ja kaskesivat."
Suomalaisten ja virolaisten eroavuudet juontavat juurensa tuhannen vuoden takaa. Ei siis ihme, että ne saattavat jäädä huomaamattomiksi - tai välähtää esiin yllättävästi, kun ilmiöitä ja niiden syitä tulee ajatelleeksi.
Tuglas-seura nr.2/2008
Uba peitub selles, et meie kivihooned on ehitatud kaitserajatistena kuid Soomes polnud neid vaja: seal oli hajaasustus ja metsade vahele ei olnud mõtet ehitada tugevalt turvatud kaubapunkte. Eestit läbisid olulised kaubateed ja oli vaja ehitada linnuseid, et igasugused kaupmeeste tavaari sisse ei vehiks. Kõigepealt tuli kaupmees, siis preester ja siis ristirüütel. Soomlastel/rootslastel/taanlastel olid kindlustatud kaubapunktid Soome rannikul, kuhu siis kauplema tuldi. Soomlastel polnud vajadust iga paari aasta tagant mingi röövarmee tuleku tõttu linnusesse varjuda. Nende õnn on see, et mitte keegi ei roninud nende laantesse, meie õnnetus on olnud elada liiga kaugel lõunas, tsivilisatsioonide ristumiskohas.