Euroopa Liidu statistikabüroo Eurostat andmetel on Eesti põgenike jaoks kogu Euroopa Liidu kõige eemaletõukavam maa. 2008. aastal tahtis Eestis varjupaika saada vaid 15 inimest.
Läti sai 55 varjupaigataotlust, mis teeb miljoni elaniku kohta 25, millega meie lõunanaabrid olid tagantpoolt kolmandal kohal. Kõige vähem taotlusi miljoni elaniku kohta 10 sai Eesti. Eesti ja Läti vahele mahub Poola 15 taotlusega miljoni elaniku kohta.
Kokku esitati Euroopa Liidus 2008. aastal 240 000 taotlust põgenikustaatuse saamiseks (480 taotlust miljoni elaniku kohta). Varjupaigataotlejate hulgas oli kõige rohkem Iraagi kodanikke (29 000, 12 protsenti). Järgnesid Venemaa (21 000, 9 protsenti), Somaalia (14 300, 6 protsenti), Serbia (13 600, 6 protsenti) ja Afganistan (12 600, 5 protsenti).
Kõige populaarsem riik põgenike seas oli Prantsusmaa, kus registreeriti 41 800 varjupaigataotlust. Suurbritannias tahtis varjupaika saada 30 500 inimest, Saksamaal 26 900, Rootsis 24 900, Kreekas 19 900, Belgias 15 900 ja Hollandis 15 300 inimest.
Euroopa Liidu pressiteenistus märgib, et mõnedes Euroopa Liidu riikides moodustavad suure osa põgenikest mõnest kindlast riigist pärit inimesed.
Nii esitavad 91 protsenti varjupaigataotlustest Poolas Venemaa kodanikud. Venemaalt on pärit ka 77 protsenti varjupaigataotlejatest Leedus. 52 protsenti põgenikest Ungaris ja 48 protsenti põgenikest Luksemburgis on pärit Serbiast. 47 protsenti varjupaigataotlejatest Bulgaarias tuleb Iraagist.
Eesti tõmbab põgenikke EL maadest kõige vähem
delfinaarium
4166
0Äänestä
Muut lukivat myös
Odottaa vastausta
Näihin keskusteluihin ei ole vielä vastattu. Ole ensimmäinen.
Vastaukset 4
Vanhimmat
Meille ennustetaan turvapaikanhakijamäärien vain kasvavan,esim: loppuvuodesta määrä voi olla jopa 700-1000 ihmistä KUUKAUDESSA,nämä ovat TURVAPAIKANHAKIJOITA,mutta kuinka paljon käännytetään takaisin,siitä ollaan kovin hiljaa.Mutta kyllä tänne jää paljon ihmisiä.Ei muuta kuin tervetuloa kaikki maailman kodittomat,meille sopii aina tulla kylään.
Turvapaikanhakijoiden joukossa oli eniten Irakin kansalaisia (29 000, 12 prosenttia). Seurasi Venäjä (21 000, 9 prosenttia), Somalia (14 300, 6 prosenttia), Serbia (13 600, 6 prosenttia) ja Afganistanissa (12 600, 5 prosenttia).
Venäjän ja Serbian kansalaisia ei lueta turvapaikanhakijoiksi. Nämä maat luetaan turvallisiksi maiksi. Eri asia on, jos kansalaisia tulee muista syistä, kuten vaikkapa työhön.
See ei ole ju ilus. Naist võib läbi tõmmata, aga mitte vaeseid põgenikke.