Miks on nii?

Olen superhüper hästi siinsesse elulaadi, kultuuri, ühiskonda jne integreerunud. Aega läks 22 aastat, aga nüüd lôpetasin ära. Panin sisse Eesti TV ja pole peale seda Soome TV-d enam vaadanud. Raadiot ka ei kuula, endal suur plaadikogumik head muusikat. Soomekeelseid ajalehti tellin ja sealt saab teada kôik vajaliku, netist loen juurde. Ei veeda aega baarides ja hoidun mokalaadast. Tegelen asjadega mis mind huvitavad. Selliseid pooltuttavaid enam polegi, kes küsivad koduigatsuse järgi, olen ringi kitsaks tômmanud.
Ausalt öeldes on see küsimus mind teinud vahest nôutuks ja vahest turtsakaks, olengi siis öelnud, et mu kodu on seal kus on mu külmkapp. Mingist igatsusest pole môtet rääkkida, sest tegelikult see kedagi ei huvita ja haliseda pole pôhjust.

et kogu probleem on soomlaste endi oma. mina olen Soomes töötanud juba 18 aastat ja ei kahetse et siiamaale tulin. Mina elan Helsingis. Kui oled "paluumuuttaja", pole sa puhas eestlane vaid segu. Ei osanud soome keelt???
Aga kuule hea inimene: sellega sa küll ei integreeru Sotsialistitseskaja Soome riiki kui sa oma vähest EESTI tausta üritad oma elust ära kustutada! See on lausa LOLLAKAS mõttelaad. Sa ikka pole eestlane.
KUULE: Mina vaatan iga päev EESTI TV-kanaleid ja kuulan eesti raadiot ja olen Soome kodanik ja EESTLANE kes on suur eestlane SOOMES. Kui sina häbened seda et oled10% eestlane siis hakka juba kiiremini soome või vene keelt rääkima suurest häbist, mis on su väikse inimese psüühikahaigus. Kahjuks.

Kuigi Sa oled "palumuuttaja", ei tee see Sind viletsamaks eestlaseks: )
Ehk Sul on nüüd identiteedi kriis, oled tahtnud olla see keda Sa tegelikult ei ole. Kôige suurem tähendus on ikkagi sellel kultuuril kus Sa oled üles kasvanud ja kui ôpid nägema selles head, näed positiivselt ka iseennast. Ära taha olla keegi teine mida Sa ei ole, Soome on kinnine ja umbne môttelaadilt ja tolerantsuses, seepärast ära vaeva ennast teistele meeldimisega vaid ole selline huvitav inkeri-eestlane nagu Sa oled.

Minu jaoks on kõik selge: olen eestlane, kes elab Soomes. Mul on kaks kodakondsust, mis tähendab, et olen lojaalne nii Eestile kui Soomele. Kui kunagi alguses ütlesin, "meil Eestis", siis nüüd ikka "meil Soomes".

Et olen eestlane, on minu jaoks OK, pole seda kunagi varjanud ega häbenenud. Kodukandis teavad seda kõik ja tunnen end kui kala vees. Eesti teemadel vestlen meeleldi.

Mida imelikku sa leiad küsimuses Eestis käimise kohta? Minu töökaaslased ehk käivad tiheminigi Tallinnas kui mina ja ikka küsivad, kas ma olen Tallinnas (minu kodulinn) käinud. Sama hästi võiks ju häirida see, miks võhivõõras inimene alustab vestlust ilma teemal, umbes, et ega mina ilma ei tee.

Internet on kodus aastast 2002, tänu sellele olen kursis Eesti eluga. Skype'i abil räägin sugulaste ja sõpradega.

Elan ka paarsada km Helsingist vaiksemas kohas. Siia Eesti tv-kanalid ei ulatu. Meie maja ümber on mets. Aga sel talvel mu poeg peilis välja, et saab satelliidi panna ja nüüd on meil kodus Viasat Gold pakett, kust Eesti jm. saateid vaatame soomlasest mehega mõlemad.

Ei tunne küll mingit moodi end "nagu kits kahe heiakuhja vahel" olevana. Kui käime Eestis, tunneb ka minu mees end koduselt, ta meeldib kõigile ja temale meeldib Eesti väga.

Su kirjutisest ei selgu, missugune oli sinu elu Eestis, kui vanalt sa lahkusid, kes sulle sinna maha jäid. Kui ikka tunned, et see maa sulle tähtsusetu on, soovitangi vastata nendele inimestele, et Eestiga ei seo sind midagi ja lõpetagu oma küsimused. Kas sa seepärast rohkem plusspunkte saad ja rohkem soomlane oled, on küsitav.

Ega ma ei häbenegi, et ma eestlane olen. Ütlen alati otse ja häbenemata küsimise peale, et olen eestlane ja kust pärit. Ida-Virumaalt olen.
Väljendi kohta - nagu kits kahe heinakuhja vahel - seletaksin veel, et näiteks kahte hingedepäeva -soome ja eesti oma, kahte iseseisvuspäeva, kahte jaanipäeva jne. ma tähistada ei jõua. Sellepärast tähistan rohkem soome pühi, kuna ma elan sellel maal. Maassa maan tavalla. Soomlaseks ma ise end ei pea, eesti kodakondsusest ei loobu, sellest peab piisama, et elan " maassa maan tavalla".

Küsimus oli mõeldud eelkõige soomlastele, et miks teise inimese iseloomustamisel on tähtsuse järjekorras esimesel kohal tema rahvus.