Mul on teine kodu Tallinnas ja viibin sealpool väga tihti. Eestis ma räägin alati eesti keelt või siis vene keelt, kui vaja. Keegi pole mulle katsunud vastata soome keeles. Teenindus on igal pool väga sõbralik.
Mul on kindlasti väike aktsent keeles, kuigi mind on ka eestlaseks arvatud.
Seda ma ütlen siin sellepärast, et keegi kaebas, et eestlased kippuvad külalistega kergesti üle minema külalise keele peale. Mul selliseid kogemusi ei ole.
Mul on kindlasti väike aktsent keeles, kuigi mind on ka eestlaseks arvatud.
Seda ma ütlen siin sellepärast, et keegi kaebas, et eestlased kippuvad külalistega kergesti üle minema külalise keele peale. Mul selliseid kogemusi ei ole.
Vastaukset 3
Vanhimmat
aktsent eesti keeles ja minu kogemused on sama moodi. Minu eesti keele oskus ei ole palju, aga on kena asi oskada natuke nii et vöib lugeda ajalehdi. Eestlasde könest aga on tihti väga raske aru saada seel pärast at naad räägivad epaselgest.
Ma ei saaks lihtsalt elada kuski valdamata selle riigi keelt. Kohe läti piiri taga tekib kummaline tunne, kuna peale "veikalsi" ja "aluse" muust paljugi aru ei saa. Saab katsuda siis vene keelega kas saaks läbi, kui lätlane alandub vene keeles ennast väljendama.
Eestlased küll oskavad hinnata kui välismaa inimene püüab rääkida eesti keeles. Keel on eestlastele ehk veelgi väärtuslikum asi kui soomlastele. Keel oli vahepeal ainuke asi mis meil veel alles oli. Ja temagi oli suures ohus.
Arvan, et kui keegi vastabki küsijale TEMA emakeeles, siis seda lihtsalt sõpruse märgiks.
Kui Eestis mõni välismaalane pursib (siis kobamisi ja vigadega üritab rääkida) eesti keelt, on see kohe "oma".
Arvan, et ka teiste väiksemate rahvuste juures hinnatakse võõramaalase püüdlusi selle maa keeles suhelda.
Samuti ei kujtaks ette, et elaks mingis riigis selle riigi keelt oskamata. Kui isegi saaks hakkama, oleks lihtsalt enda pärast häbi.